kunst pole elu

Ma mõtlesin, et ma õiendan natuke. Õiendan selle blogimise või asjanduse üle. Andke andeks, aga enamus need asjad on jumala jamad lugeda. Mitte sellepärast, et inimesed oleks jamad kes neid kirjutavad või isegi, et mõtted pole ka jamad. Aga jama on see, et mida te kirjutate. Seda et teil on päevad läbi masendus, seda pole vaja kirjutada, seda teavad niigi kõik. Ja teil pole mingit õigust oma topakate kirjatükkide, luuletustega teiste inimestesse negatiivseid emotsioone süstida. Aga kui teil endale on seda väga vaja, siis laske aga käia. Selle orkuti tõttu olen viimasel ajal neid bloge lugenud. Ei ole mõtet midagi kirjutada, kui pole midagi öelda. Ma olen paha, et õiendan vist, aga vahest on mul vajadus õiendada. See orkuti sõprade network on ka imelik asi, täpselt eestlaste mäng. Ainult orkutil on üks väga hea omadus, sa saad sealt inimeste käest vastavast kommuniitist head infot huvi pakkuva asja kohta, mida ise netist otsiks nagu lollakas.

Käisin nädalavahetusel Epsy kevadkoolis Viljandis Uueveski forelliturimistalus. Keset jõge ühes kohas kasvavad forellid. Vaesed forellid natsa. Muidu oli nagu ikka, natsa asjalikku osa ja õhtul trallikas. Asjalikus osas jalutasin ma metsas. Hea oli jalutada niimoodi üksi metsas. Tahtsin järveni mööda jõge jalutada, aga võsa ja eramaa sildid tulid ette. Ma ei hakanud mürama. Ja siis nädalavahetusel veel mängisime Elvaga Pärnus Vapruse vastu. Halvasti läks oma lollustest. Nüüd pole midagi teha, rong on vist seks korraks läinud, tuleb võtta oma teine koht hooajal ilusti ära ja olla maru, kahju et pinge nii ruttu ära kadus. Aga oma lollid vead need tulevad sisse. Aga äkki siis kui mõnes kohas puutun kokku lollide vigadega, et siis teises valdkonnas on ägekas. Äkki, äkki tead.

Eile käisin telesaate võtetel. Margus oli tubli. Kramambuse (võib-olla oli nimi natuke teine, täpselt see sõna ju meelde ei jää) veerandfinaal TPÜ-EPA, me olime diskopepud, nemad olid lüpsjad ja metsamehed. Noh stiil oli võistkondadel selline. Nalja sai ja kuigi Sepo va oma peda poiss heitis meie üle kurja nalja ja usumehest, Contrast ja EYL-i tipsist koosnev zürii andis kord punkte nii kord naa subjektiivselt, siis ikkagi võitsime ära. Saade on eetris reedel 28 mai ja eelmine päev on muidu ka poolfinaali ja finaali lindistus. Peaasi, et pulli saab. Ja stüni seekordne lipsuga murumängude t-särk on punane ja vägagi änksa. Murumängud 27 mai viimsi vabaõhumuuseumis. Peaasi, et pulli saab.

Meil on koolis siuke aine nagu Linnasotsioloogia, Kati Paadam annab. Ja nii me käisimegi kaks päeva Riia linna maju, planeeringut uurimas. Vihma sajas ja palju aega veetsime bussis, aga änksa oli. Aga muidu on Riia kesklinn vähemalt rikkurite jaoks. Algul reedel vaatasime niisama ringi nagu turistid majade vahel ja käisime seal keskel kohas nimega Berga Bazars, mis on nagu siuke hästi šeff väikeste majade kompleks, mille omanik rikas tädi rääkis meile kuidas ta selle üles ehitas ja kuidas ta sellega "raha ei teeni" - esimene korrus kohvikud, poed, teine väljamaa firmade bürood, kolmas korterid. Kinnisvara hinnad on Eestiga võrreldes üldse Riias kolossaalselt müstiliselt kõrged. Mingi siuke lollakas maja, mis on teisele väga ligidale ehitatud maksab 10 milj krooni. Imelik, et meie siis hädaldame siin, et kinnisvara kallis, ükskõik kuhu suuremasse linna minna, on ikka kallim kui meil. Ma ei taha hästi mõelda, mis võib maa maksta näiteks Londoni või New Yorgi parimates rajoonides. Siis reedel käisin veel Pärnu tüdrukute Jana, Kristi, Triinu, Katriniga trammiga kohalikus uhkuses Lidos söömas - see see koht, kus tõstad head paremat silmadega taldrikule, siis maksad korralikult ja pärast ajad kõik selle sisse okseni, sest on juba ju kallist hinda makstud, siis tuleb ka ära süüa. Muidu me elasime siukeses võõrastemajas keset Riia turgu, turg oli vahva, keskturg hästi suures variandis. Reede õhtul jaurasime natsa hotellis ja siis külastasime Riia suurimat ööklubi La Roccat. Mitme saaliga, meeletult suur, aga väga vägevat saali seal nagu polnudki. Ja Läti mehed olid ka purjakil. Pärast sõitsime oma taksobussiga koju, mis nii oli nii hea, et võttis meid 9 tükki pelae kuigi 7 võis. Laupäeval külastasime halva ilmaga Jürmala kuurortrajooni, vaatasime rikkurite maju ;), vaatasime aknast välja kõrgest hotellist ja siis veel käsiin ma Riia kesklinnas, turul veel natuke ringi koos Alo, Gähtlini, Avega. Ostsime koduteele suure suure koti sihvkasi, millest ruttu tüdinesime, ruineerisime üksteist ja sotsioloogi tüdrukuid oma ilajutuga bussis ja nii hea oli tagasi olla Tallinnas. Isegi haisev trollibuss tundus kodune.

Pildid ja jutud kogu värgist ;)

Istun siin Serbia suusakuurordi konverentsil
oma sassiläinud voodi peal
koos koera Mukiga, cd-playeriga, kahe pruuni papu ja kahe punase papuga, sassis laua, punase telefoni, plätudega, Tuuliga, tühja õllepudeli ja pooltäis rummipudeliga, katkise vetsu ja Markkoga
vot võta näpust
ei tunne praegu
et maailm on raske
aga juba viie minuti pärast võib olla kõik teistmoodi

kurviline mägitee
kuidas panite siia asfalti
isegi siin on põllud
Muki on hea kutsu
on hommik
ja rohi ärkab
ojad vulisevad allapoole
ja ei saa aru ma
miks bussis inimesed magavad
ehk miks ei tule minul und