20070131

kolmekordne hüpe

Ma ei leidnud täna uisuplatsilt armastust, sest uisuplatsilt leitakse armastus ainult ameerika filmides, kus mängib Hugh Grant. Aga ma sain põsed ilusti punaseks ja ma ei kukkunud kordagi pikali. Värskes õhus vanade varemete peal uisutada oli tore. Kõlarites kostus Bon Jovi.

mina olen superstaar

Ma sobiksin sinna saatesse. Ma ei oska absoluutselt laulda. Mis lugu te soovitaks mul esitada?


20070130

aasta seksikamad seksivad omavahel

Lappasin Kroonikat. Mis asi on "aasta seksikama mehe ja naise valimine"? Kõige hullem valetamine nagu üldse. Parem valida erootikakuningas ja striptiisiprintsess. Siis on sõnade taga tõde ka. Tiitli peab millegagi ära teenima. See mis toimub on palagan, pettus ja kommerts.

Inimesed. Eestlased. Tehke oma ajaga midagi paremat. Käige Rahvusraamatukogus või teatris või tehke kodus süüa või kiruge internetis elu. Aga ärge käige kahtlastel üritustel. Kas teil piinlik ei ole? Glamuur on sitajuur.

Jah. Nad seksivad. Issand. Jõudu. Edu. Sära. Nüüd olete kohustatud näitama. Tavainimesele. Rumalale. Detailselt palun.

alustuseks

Tõusin täna veidi kuus läbi ja nüüd on seitse läbi. Nägin unes olematuid inimesi ja praegu tundub mulle see hea. Ilusat päeva. Teisipäeva.

20070129

kriuksuv lumi ja varjud

Mõtlesin, et kui teenin nüüd veidi raha, siis võtan suvel kaks nädalat ja mõne viimase hetke pakkumise. Lähen ei tea kuhu. Niisama.

Selle lume ja tuulega on laternate valgus ilus. Korraga romantiline ja vanaaegne. Olen sittade alternatiivfilmide sitt näitleja, keda tõmbavad koledate puumajadega kahtlased tänavad.

Tähendab ma mitte kunagi ei mängi üheskis alternatiivfilmis, aga mõtlesin, et kui mängiksin ja see sitasti välja kukuks, et mis tunne siis oleks.

20070128

tühjad mögisejad on nõmedad

Vaatasin täna korraks poolesilmaga suusatamist ja mingis suusatelgis andis olümpiavõitja Nool intervjuud. Midagi, et kui suusatajatele antakse raha, et siis peavad olema ka tulemused ja et temal on Reval Cupi ikka palju raskem korraldada kui Otepääl suusatamise maaimakarika etappi. Ma ei saa aru, miks inimene peab niipalju rääkima. Mõttetu. Kellel on vaja teada sinu lolli arvamust?

Mida vähem tühja juttu, seda kvaliteetsem elu.

Eile käisin Reaalkooli vilistlasõhtul ja nägin seal vene keele õpetajat, kes ütles, et ta kaugelt kohe ei tundnud ära. Et kas on seesama mees. Oma olemuselt kuidagi kordi rahulikum. Päris huvitav.

pühapäev

Täna oli ainuke hommik, mil magada sain. Aga ma ei maganud kaua, peale kaheksat läks uni ära. Väljas on ilus talveilm ja mina konstrueerin lugusid. See on ju minu lemmik tegevus. Mõelda midagi välja.

20070127

alapunktid

Olen täna:

1) mänginud futsali ja meil läks täitsa nii
2) lavakooli hoovis vahetanud autoratast

Kahe suure asja kõrval on kõigest muust veidi näotu rääkida. Kirjutada. Mõelda.

20070126

kuidas hoolid

Tegelt on lihtsalt üks lihtne küsimus.

Kuipalju miski korda läheb?

Kui läheb korda, siis teed ära ja hoolid. Kui ei lähe, siis ei lähe.

Ei tea, kas tohib üldse nii elada, et kõik läheb korda. Siis peab kõik kogu aeg väga hästi ära tegema. Kuid see on äärmiselt koormav.

Proovin nüüd veidi magada. Homme mängin futsali. Kohe olen võhmal, aga savi sest.

20070125

ärakülmunud olendid

Täna kui ootasin umb-ebamääraselt käivat number 28 bussi, siis oli mul külm ja siis mõtlesin, et kuidas praegu tõesti on või eksisteerivad need inimesed, kellel pole kodu. Eemal, ühe trepikoja varjus oli üks ilma mütsita mees. Ta oli käed sügavale põue pistnud.

Sõin õhtuks sülti ja kodujuustu.

Elu on karm ja realistlik. Võib-olla hommikune Balti Jaam mind lõplikult mõjutanud.

20070123

Ratas, kuidas lennujaama saab?

Härrad ja prouad ja see suur linnameer Ratas,

Kuidas saab inimene keskpäeval Tallinna lennujaama? Ainuke võimalus on taksoga, sest number 2 buss käib niivõrd harva (umbes 2 korda tunnis ja siis ka hilineb), et võib öelda, et Tallinnast puudub transport Tallinna lennujaama. Kuigi maailmas leidub vähe linnu, kus on suur lennujaam linnale niivõrd lähedal.

Kõik sõidavad lennujaama takso või isikliku autoga. Huvitav, huvitav kuidas see mõjutab enne lennujaama asuvat Tallinna kõige tihedama liiklusega ristmikku?

Nad läksid täna Londoni lennuki peale. Väikesed lapsed. Mõned lendasid elus esimest korda lennukiga.

Mina läksin lennujaama jala ja see oli hea, sest sain korra välja ja sain oma põsed punaseks.

20070122

ka mina ei oska enam matemaatikat

Mulle meeldib vaadata kuidas traktorid roogivad öösiti salaja kõnniteede lund. Alati on mul tunne, et traktorist võib mõne üksiku hilise ära tappa saha all. Muidugi kui tihti ma üldse midagi sellist näen? Lumi on haruldus, traktorid mitte. Hilised ka vist mitte.

Mulle meeldivad Argo Aadli ja Aivar Tommingas. Käisin teatris seebilikku läbielamist nautimas.

Täna oli pikk päev. Neid tuleb nüüd kõvasti. Mida rohkem asju juhtub, seda parem, sest siis ei lähe meel hapuks.

20070121

öö ja päev on sassis

Kuna lamasin eile terve päeva, siis täna öösel lamades ei olnud uni pidevalt peal. Vahepeal helises telefon, võõras number, ei võtnud vastu. Jumal teab, kes helistas.

Keskerakond juhib siis hall aidamees, vandenõu, täielik prisonbreak.

Täna peab töise päeva tegema, sest eilne libises käest. Kõigepealt lähen etendusele, siis on meil tund, siis asjatan ja siis õhtul on kursusekaaslaste viimane installeerimine. Näitlejad lähevad teisipäeval Londonisse.

Mina lähen esmaspäeval teatrisse.

20070120

parim värin

Mobiil võttis täna päeval vastu sõnumi, mis edastas mulle teate, et maailma on sündinud juurde üks inimene.

Mulle meeldib, kui mu tuttavad inimesed saavad lapsi.

Eile jõin end veidi liiga purju, et lõpetada ära eriskummalise nädala reede.

20070118

püramiidskeem ründab

Tehke, mis teete, aga ärge läbi orkuti edastage püramiidskeemi. Ole pätt või valgekrae, anarhist või ärikoll, ära ainult läbi orkuti saada teistele 25-kroonise sissemaksega püramiid rikastumist.

Mul on tunne, et tegelen väga tähtsate ja asiste asjadega. Kõige tähtsam on tunne.

Minu jaoks ei ole olemas R-Kioskist ostetud Viking Lotto pileteid, mis on väärt 8 miljonit krooni.

Jonnipunnid peavad vaeva nägema. Hästi kaua ja mõttetult ärplema.

musta ilmaga võideldes

Kardan juuksurit, sest pelgan kaotada identiteeti.

Hommikul sain lõpmata märjaks, kui tegin Pärnu mnt ääres valearvestuse ja otsustasin ühe peatusevahe jala minna. Suures koguses väikesi piisku tuli otse vastu. Polnudki enne kohvikus „Pärnu“ käinud. Üks mees sõi seal hirmkallist hommikusööki, suurele taldrikule kunstiliselt asetatud salatit. Vaatasin seda meest ja mõtlesin, et kas tema laual lebav mobiiltelefon hakkab pirisema. Ei hakanud. Ta pani suhteliselt koleda jope selga ja läks. Seks ajaks oli sadu loomulikult lakanud ja väljas oli päris valgeks tõmmanud.

Pärast ootasin jälle kaua bussi. Üks neiu istus esimesel pingil ja kordas spikrilt.

20070117

ja nõnda surid maakera valmistoidud…

…ja paljud saamatud lapsed ei saanudki teada kuidas maitseb okse. Terve suve olime Rändteatris ja meile valmistati kemikaalidest ülevõimendatud pattayat ja makaronirooga. Lenori valgendaja on ka nende kõrval hõrgutis.

Uus omanik palun lõpeta kohutavate valmistoitutega eesti rahva mõnitamine.

Nägin unes Viking Lotto võidunumbreid ja ostsin pileti ja mitte ükski number ei läinud täppi. Väga hea, sest muidu oleks mul hakanud enda pärast hirm. Uhkeks oleks ka läinud. Üleliia uhkeks.

kõik juhtub korraga

Viimastel päevadel on juhtunud igasuguseid asju. Õhus on palju kahtlast energiat, mis omakorda sünnitab lahendusi. Vist on see nädal siuke, et tundub, et ei ole nagu mitte midagi, aga just praegu toimuvad igasugused tähtsad asjad.

Mitte ainult minu elus. Paljudel veel. Kosmoses on vist mingid planeedid sõlmes.

Aga mul on tunne, et seekord kukub kõik väga hästi välja. Esialgu on see muidugi ainult tunne.

Action pidavat alati positiivne olema.

kas poliitik tohib olla siiras?

Paneelmajade vahel haljendab rohi ja uinudes mõtlesin sellest, et hea poliitik ei tohi vist olla siiras. Karišmaatiline põhimõtetega sahkerdaja peab rahvaesindaja olema vist. Muidu tõmmatakse teda tillist nagu Indrek Paasi, kes läheb Mauruse juurde kooli ja ostab Liblelt "kapsaid" ja "rendib" Tigapuult tekki ja patja.

Hea poliitik on nagu hea näitemäng, mitmetasandiline ja saladusega. Aga kunagi ei tohi oma põhimõtteid kaotada, nii võiks küll olla.

Eesti poliitikud on kuidagi suhteliselt oinapead ja äpud. Karišmaatilisusest ja kirest pole mõtet rääkida. Kurb on vaadata Aktuaalset Kaamerat, kui seal kõige kaasahaaravam mees on vene poliitik, kes sarjab Eestit pronkssõduri eest.

Kurat Urmas Reinsalu nägu oli eile nii vinniline, et lausa kole ja Kadri Mustal pole intervjuud andes sõnalõppe.

Rohkem vägevaid poliitikuid!

20070116

homme võib veel surra

Ma olen üsnagi veendunud, et surra võib tegelikult ükskõik millal. Mina ei usu, et Eesti meedikud streikima hakkavad. Ma käin hästi harva arsti juures, nii et suhteliselt tõenäoline on, et kui streik tuleb, et siis ma ka auto alla jään ja mind on vaja kiiresti helikopteriga Helsingisse operatsioonile viia, aga merel on torm ja midagi pole teha. Suren tänaval, pikalt ja huvitavalt.

Kui Fidel Castro sureb samal ajal kui Eesti meedikud streigivad, siis on see halb enne. Muidugi suri Fidel tegelikult neli aastat tagasi, aga ikkagi. Tõsiste asjadega ei tohi nalja teha. Tervishoid on kõige tõsisem asi üldse.

ronaldo ja beckham on surnud

Või ei? Fenomenid. Pole kumbki mu lemmik, aga kahtlemata on nad peale Zidanet viimase viieteistkümne aasta kaks suurimat spordiikooni.

Real Madridis nad enam mänguaega ei saa, behhhham kolib Ameerikasse ja temast saab miki hiir. Ronaldo on sardell, vaevalt, et kunagi veel midagi tuleb…

Vanasti käisid sportlased alla, nüüd teevad staarid karjääri lõpu rahaks ja käivad ikka alla. Kunagi oli asi ainult jalgpallis. Või “alguses” on kõigi jaoks asi jalgpallis.

Aga minu mällu jääte sellega, et siis kui Ronaldo oli noor ja roheline ja mängis Barcas, siis ta triblas kõigist meestest mööda ja Beckham jääb meelde sellega, et raibe ikka oskas tsenderdada.

helid võivad ära viia

Niguliste kirik. Pärt on helilooja ja Kaljuste koor esitab. Eile sain muusikaelamuse. Osaliselt oli see tingitud väliste asjaolude poolt tingitud virgeseisundist. Et muusikat või kirjutamist või nutmist nautida, selleks peab tekkima uus reaalsus. Hirmu tahan tunda.

Õhtul ei tulnud und...toks-toks-toks...IKKAGI MEELDIB MULLE OLLA TUNDLIK, SELLES ON OMA VÕLU JA SEE ON SEESPIDINE ASI...veidi aja pärast kuulen kahte katkendlikku värinat...1 sõnum vastu võetud, avan...SELLE NIMEL KÕIK

On kahte sorti sümpaatseid inimesi. Tundlikud ja arenguvõimelised.

20070115

raudteejaamad - elu vulkaanid

Mulle meeldib rongiga sõita, sest rongis on ruumi ja rongid on sõitnud juba mitu sajandit. Palju kauem kui autot. Hoopis kauem kui lennukid. Siin töös kaldun pealiskaudsusele ja refereerin mõtteid Parissieni raamatust „Station to station“. Lappasin ka Tänapäeva kirjastuse poolt välja antud pildiraamatut „Eesti raudteejaamad“.

Malevitš on öelnud, et raudteejaamad on „elu vulkaanid“, prantsuse poeet Cendrars peab raudteejaamu „kõige ilusamateks kirikuteks maailmas“. Raudteed võib pidada iga riigi sisikonnaks ja soolikateks. Rongiliiklus võimaldas esimesena hakata inimesi ja kaupa transportima pikkade vahemaade taha.

Esimene raudteejaam avati Inglismaal Darlingtonis 1826. aastal. Koos raudtee arenguga hakkas jaamahooneid tekkima 19 sajandi teisel poolel kõikjale Euroopasse, Põhja-Ameerikasse, osaliselt ka Aafikasse ja Aasiasse. Raudteejaamad olid arhitektuuris täiesti uus nähtus, kunstiline väljund tuli ühildada igapäevase funktsionaalsusega. Tihti planeeriti raudteejaamad linna keskpunktiks. Raudteejaamad on tööstuse arengu kõige iseloomulikumaid sümboleid.

Parimad jaamad, olenemata sellest, et kas on nad ehitatud aastal 1850 või 1950 ühendavad endas tehnoloogilist uudsust ja stiililist täpsust, mis omas ajas mõjuvad ilmselgelt tänapäevastena. Siiski on jaamahoonete arhitektid alati vaadanud minevikku ja eeskuju võtnud peaaegu kõikidest kunstivooludest. Esimesed jaamahooned projekteeriti gooti või klassitsitliku arhitektuuri eeskujul. Aastatel1860-1870 ehitati jaamu, mis olid inspireeritud renessansslikust Itaaliast ja antiikse Rooma villadest. Jaamad hakkasid muutuma suurteks ja kohmakateks. Stiil sai nimeks „Beaux-Arts“, seda iseloomustavad: sümmeetrilisus, erinevate ruumiosade hierarhia, ajalooliste stiilide eklektika, väikeste detailide ja skulptuuride kasutamine. Beaux-Arti stiil jätkus kuni aastani 1930, pärast seda hakati pigem lähtuma funktsionaalsusest. Beaux-Art‘s eeskujuliku näitena võib tuua Penn Stationit Ameerika Ühendriikides, mis valmis aastal 1910.

Rongijaamadel kujunesid välja paar iseloomulikku arhitektuurset tunnust:

Esiteks võeti Liverpool Lime Streeti jaamas 1849. aastal kasutusel rongide katusealune. Ilmastik ei mõjutanud enam inimeste rongi sisenemist. Rongide katusealused levisid kõikjale, tänapäeval kasutatakse rongide paviljonide projekteerimiseks üha tihedamini kohmaka metalli asemel klaasi. Hea näide klaasi kasutusest on moderne Waterloo jaam, mis avati Londonis rekonstrueeritult 1994. aastal.

Teine iseloomulik tunnus suurte raudteejaamade puhul on massiivsed uksed, et juhtida suurt rahvamassi. Ustest said nii hoone seest kui väljaspoolt märgatavad ja olulised ruumi osad. Tänapäeval on ukseavaused olulised regulaatorid kõigis suurematest metroo- ja rongijaamades, et jaam oleks võimeline korraga teenindama suurt hulka inimesi ja samas peavad just uksed reguleerima ka seda, et jaama ei pääseks liiga palju inimesi sisse.
Kolma iseloomulik element paljude raudteejaamade arhitektuuris on kellatorn. 19 sajandi lõpus hakatakse just kellatornidega raudteejaamu muust linnast eristama. Esimene kellatorn tehakse George Gilbert Scotti eestvedamisel St Pancrase jaama Londonis aastal 1868. Ilus ja pikk on St. Louisi raudteejaama kellatorn.



Raudtee rajamine ja rongiga reisimine on olnud mitmele kuulsale valitsejale meeltmööda, näitena võib tuua kuninganna Victoriat, Türgi riigi rajajat Kemal Atatürki ja ka natsivalitseja Adolf Hitlerit. Raudtee sümboliseeris lihtrahva jaoks riigi arengut. Rongiliiklus on tavainimestele palju suurem nähtav jõud kui seda on näiteks kosmoseraketid või allveelaevad. Muidugi pole võimalik rongiliikluses 21-sajandil enam kuhugi eriti areneda, aga ikkagi jäävad rongid sümboliseerima maakera soolikaid.

Raudteejaamad ja nendes toimuv melu on olnud inspiraktsiooniks paljudele maalikunstnikele, näiteks prantlastele Monet‘ile ja Manet‘ile. Ühest Pariisi raudteejaamas on saanud ka maailmakuulus kunstimuuseum – Musee Orsay. Arhitektuuriliselt on see hoone väga hea näide beaux-arti voolust. Lisaks pidevalt toimuvatele näitustele, eksponeeritakse muuseumis püsieksponaatidena 19-sajandi teise poole kuulsamate maalikunstnike ja skulptorite töid.

Tänapäeval ehitatavad raudteejaamad sarnanevad pigem lennujaamadega kui antiiksete villadega, olles pigem külma ja lihtsa detailplaneeringu ning sisekujundusega. Samas on paljud asjatundja kinnitanud, et just viimasel kümnel aastal on ehitatud väga palju huvitavaid jaamu, Euroopast võib näitena tuua Sevilla, Lyoni ja Praha uued jaamahooned. Praegu ristuvad suurtes jaamades korraga nii rongi-, metroo-, kui bussipeatused. Jaamahooned on kujunenud multifunktsionaalseteks sipelgapesadeks.

Eestis on raudtee ja jaamahoonete ehitamine toimunud mõnevõrra kuriooselt. 19-sajandi viimastel aastatel ehitati Eestis välja kitsarööpalise raudtee võrgustik ja sellega soeses tekkisid paljudesse asulatesse eriskummalised puidust jaamahooned. 1975-l aastal lõpetati sellise rahvusliku omapära saavutanud raudtee tegevus. Paljud vanad jaamahooned on siiski säilinud. Ka minu vanaema kodukülas Kaagjärvest sõitis „väike susla“ läbi. Lapsena kui vanaema pajatas suslast lugusid, siis ei saanud ma üldse aru, miks ta „rong“ ei öelnud.

1870. aastal oli muidugi ka loodud laiarööpaline liin Peterburist Paldiski sadamasse. Mina olen elus väga palju viibinud Valga stanilistlikus jaamahoones, sest mu vanaema elab Valga lähedal ja ikka on Tallinnast Valka sõidetud rongiga. Samuti meeldib mulle see, et kuigi Pärnu ja Tartu pidevalt linnadena arenevad moodsamaks ja säravamaks, on nende puidust jaamahooned pärand, mida üritatakse säilitada. Muidugi omaette vaatamisväärsus on Haapsalu romantiline historitsistlik jaamahoone, kuigi rongid Haapsallu enam ei sõida. (Foto tegi Veiko Tubin.)

Raudtee on soolikad, raudteejaamad on kohad, kus inimesed jätavad hüvasti ja taaskohtuvad. Raudteejaamad on inimtunnete kunsti ja arhitektuuri konsentreeritud segunemise paik. Meie kursuse 11 näitlejat lähevad 9 päeva pärast Londonisse, nad hakkavad elama eeslinnas New Eltham, kuhu sõidab kesklinnast elektrirong. Praegu nad ei kujuta ette millise kogemuse saavad igapäevafraaside taha peituvatest kohtatest. Elektrirong väljub „Charing Crossist“, esimene peatus on „Waterloo Station“ ja siis on „London Bridge“. Korra ükskõik millises kolmes jaamas olemisest piisab, et hakata ennast tundma kohutavalt väikese ja ebaolulisena.

hommikuse dušši võlud ja valud

Vesi tundub soe ja mõnus on, panen šampooni pähe, nühin, panen pea vee alla, süda hakkab pahaks minema, mulle ei meeldi, kui tulikuum vesi tuleb vasu peanahka, koban kraani, hetk hiljem surun pea vastu vannitoaplaate, algab päev ja minu südames sa elad kenas päiksepoolses toas…

Kui duššikabiini uksed lahti löön, siis tunnen end maale saabunud kosmonaudina, külm õhk lööb vastu ihu, surun saunalina juustesse ja hakkan sasima…hommikust dušši peaks võtma kiiremini, mind tabab liiga palju ebaolulisi mõtteid, nendes tuleb hoiduda, eriti esmaspäeval.

20070114

õppimise eest põgenemine on kunst

Vaatan korra livescore.comist, et mis mängud täna on, vaatan korra, mis üldse täna maailmas juhtunud on…mussi peaks kuulama, õiged mõtted tekivad ainult õiges meeleolus, aga mida sobib pühapäeva õhtul kuulata…Eplikut kindlasti, Eplikut sobib kuulata alati või seda vägevat Paide punti Ans. Andur, niisiis myspace.com/ansandur ja tegelt üleüldsegi peaks dušši all ära käima, sest muidu on siuke sitt tunne ja märja peage meeldib mulle teed juua…

villaste sokkide huviring

Huvitav, kas unenägude sügavus sõltub ilma vastikusest.

Kui number 23 buss ringitab mööda Tondi tänava vormelirada, siis võib küll süda pahaks minna.

Umbes-täpselt kõigil inimestel on kurgud valusad.

Homseks pean kirjutama miskit raudteejaamadest. Vanasti oli Eestis tihe kitsarööpalise raudtee võrgustik, siis oli kõik teisiti. Pariisis on üks kuulus muuseum vanas raudteejaamas.

Küll kuhugi jõuame.

20070113

lihtsus paneb võnkuma, eriti naiste puhul

Krematooriumis on kõige hullem see, et on kaks saali ja mõlema saali ukse kohal on elektrooniline tabloo, mis näitab järgmist väljumist.

Peielauas ei osanud inimestega suurt midagi rääkida. Pärast käisime Margusega mmuahi kohvikus ja ilus ettekandja tegi meile oma tavapärase kliendiflirdi ja meil mõlemal tegi see tuju kohe jaoks. Ta oli päriselt ka armas tüdruk ja see ei loe, et päevas kuus meest temasse ära armub. Meil oli teda täna väga vaja.

poliitikute esimene blogisõda

Tulemas on ajaloolised valimised. Kisma kaldub meediast internetti. Võidurelvastumine käib. Võidab, see kes oskab ennast kõige salakavalamalt müüa. Sain venna blogist teada, et Lukas on hakanud videoblogima.

Juba varsti, veel sel kuul tulekul arvutimängud "Kohukese kättemaks" ja "Pidurdamatu oravasaba".

Iga endast lugupidav inimene, eelkõige poliitik, müüb ennast võimalikult kaasaegselt.

20070112

Kes pani lapsele lehma nime?

Mul ei tule. Keegi tuttav sai hiljuti lapse ja siis keegi teine tuttav rääkis mulle sellest ja see nimi, mis lapsele pandi oli rohkem kui hämming. Ei tule meelde mis nimi see oli ja paar inimest, kes on hiljuti lapse saanud ja kellele olen praegu uudishimust helistanud pole kinnitanud, et nende lapsel oleks lehma nimi. Ainult naeravad telefoni.

Igatahes kirjutab Postimees sellest, kuidas nemad elavad.

Lisaks Raivole on kõrgtehnoloogiliselt jälgitud kahe must-toonekure (Jaak ja Tooni), kahe kalakotka (Mati ja Maria) ning nelja konnakotka (Juku, Teele, Ann ja Mart) tegemisi.

Nendest Jaak ja Tooni talvituvad ilmselt Etioopias (saatjad ei tööta enam), Maria talvitub Kongos, Anni ja Mardi viimased asukohad on Poolas.

Mati, Teele ja Juku on hukkunud.

Meil on koolis täna maaillma kõige aeglasem internet.

maagiline reede

Lumekirme tuli maha ja hommikune omlett oli maitsev. Keskkoolis oli “reede” kõige ilusam sõna, nüüd on kõik päevad suhteliselt ühesugused. Aga mälestus sellest, et nädala viies päev on eriline, on säilinud.

Tänaks võiks juhtuda midagi plaanimatult head. Trollis olid jälle ainult vanad inimesed ja koledalt sõnastatud valimisplakatid.

20070111

Steve Jobs – maailma suurim peep vain


Kui vaadata iPhone esmaesitlust, siis üks silm naerab ja teine nutab. Äge kui telefon on äge ja oskab kõike teha, aga tähtis on kõne kvaliteet ja raha kokkuhoid. Ühesõnaga. Kas imeinstrument laseb endasse ka skaipi intsallida?

Mul on olnud PowerBook ja me saame väga hästi läbi.

Kuid see esitlus ikkagi, no ma ei tea. Yahoo mees peab lavale ronima ja Google’i mees peab lavale ronima ja siis lõpuks peab tänama perekondi ja aplodeerides püsti tõusma.

Kui varsti kõik on mac, siis on vaja uut maci.

Steve Jobs can sell ice cubes to Inuit.

kohvikud

Reval cafes istusin Margusega, siis Kaarlega. Läksime Hella Hunti. Siis Kaarle läks ära ja siis istusin Maria Leega. Loodan, et ei raisanud kellegi aega.

Mulle meeldib see kui kõrvallauas räägivad inimesed üksteisele räpaseid saladusi ja neid ei häiri see, et ma ka kuulen.

Unustasin webcami revalisse ja täna sain ilusti kätte. Kõik ei ole pahad vargad. Kui inimesed vedelevad kohvikus pikalt, siis on õhus usaldust, viitsimatust ja romantikat.

20070110

tobimehed lükatakse peldikusse

No nii. Ongi käes. Kõrtsudes me enam ei suitseta. Saab koju nii, et riided ei lehka. Ma pole kunagi suitsetanud. Aga paljud, kellega suhtlen, on paadunud tossajad.

Nii Pets, Aiku, Elmar ja Andre lähevad 2007. aasta novembrikuus kõrtsu. Oma lemmikkõrtsu, saavad seal pidevalt kolm kahe hinnaga. Pets, Aiku, Elmar on suitsumehed, Andre pigem mitte. Joovad pool õlle ära, tekib suitsuisu. Pets, Aiku ja Elmar lähevad õue. Nende pubil pole raha ehitada spets suitsuvaba ruumi. Andre istub üksi ja kurvastab.

Aga novembrikuu tuleb tapvalt külm. Teist suitsu mehed enam õue tegema ei kipu. No mida sa teed? Mis sa ikka teed, lihtsalt tühjendavad boksipeatused hakkavad venima ja toimuvad mitmel mehel korraga.

Kas Levist Väljas on ikka Levist Väljas ilma tapva suitsupilveta?

nii piinlik, et ei taha vaadata

Eesti Televisioonis reedest seriaal “Statistid”. Meie kursuse kahe lavastajapoisi lemmik. Olen ka paari osa näinud, seal on üks lühike ja kole näitleja, kel puudub igasugune taktitunne ja oskus vait olla. Ja tal on siuke tohutult pikk agent, täielik tolvan. Ja tegelikult ei ole see üldse ainult naljaseriaal, see on karmi sotsiaalset valu täis.

Aga võimalusi on veel. Tulnukas. Liiga palju möla, aga vaatasin lõpuni. Veidi naljakas ja veidi piinlik.

20070109

õhtuti ei joo veini ega söö kitsejuustu

Siin ma nüüd istun, kuigi aknaklaas on täpiliselt märg ja tuba on mõnusalt pime ja kell on veidi üle üheteistkümne ja just silmasin, et üks lõõtsaga buss vuras linna suunas. Täna vist viimane, teeb ringi ära. MSNi ja Skype sulgesin paar tundi tagasi. Ei taha inimestega suhelda. Mitte, et keegi nii väga minugagi tahaks. Prison Breaki on jäänud vaadata täpselt üks osa, season 2, episode 13, seegi subtiitriteta, ei eks ma ikka aru saan, aga stsenaristide käekirja võlu tuleb nii välja, et ikka igast ütlusest ja psühholoogilisest pingest täpselt aru saad. Uus osa tuleb Ameerikas telesse 22. Jaanuaril.

Siin ma nüüd istun ja hakkan vist vaikselt voodisse sättima. Prison Breakis pidevalt sõitetakse autotega suuri vahemaid ja kõik kuulavad kõiki telefone pealt. Tegin koolis täna kätekõverdusi ja kõhulihaseid, taustaks kuulasin kommertsmuusikat.

Lähen siis ära voodisse, homme alustan ettekannet raudteejaamadest. Just selline ilus teema on mul lahata esmaspäevasel kunstiajaloo eksamil. Mõtlesin, et saadaks kellelegi emaili, aga siis mõtlesin, et mida ma ikka saadan.

Vahel mõtlen, et mida normaalsed inimesed õhtuti teevad. Teate küll seda mõtet.

Tahaksin täna lõpetada raamatu “Hingede öö” lugemise. Mulle üldse ei meeldi see raamat. Olin temast liiga palju müstilist salapära lugenud. Kirjandusloo paksud raamatud valetavad.

Kui poleks televiisorit, siis lastel ei meeldiks ennast üles puua

See on nagu Prisonbreak. Ainult Saddam Hussein poodigi üles, Lincoln Burrows lihtsalt tuulab ringi ja teise hooaja keskpaigaks on tapetud ca umbes 100 inimest.

Kas ühte inimest tohib tappa, kui see toob kaasa paljude teiste inimeste surma? Või siis Prisonbreaki variant, et kas üks inimene võib surma eest põgeneda, kui see toob kaasa paljude “juhusliku” surma?

Me ei tohiks mitte midagi teada, mis maailmas toimub. Televiisor ja internet on massimõrvarid.
Seriaalidest ei hakka ma rääkimagi.

talvine magamine

Mida vähem lund ja soojem ilm, seda suurem on talvine möttolek. Kui lumi on maas ja külmetab, siis nagu siukest asja ei mäletaks. Päevad kaovad käest ära.

Kivirähk avaldab uue romaani. Eplik lasti raadiost lahti. Baruto kaotas ja vigastas põlve. Võsa astub Keskerakonda. Mina sõin hommikul kaerahelbeputru ja unustasin telefoni koju.

rituaalide puudumine

Uus-Guineas on rituaalne tseremoonia, mis toimub umbes iga 15 aasta järel. „Kaiko“ kestab umbes aasta, sündmuse haripunkt mängitakse maha paari päeva jooksul. Schechner nägi ühte sellist „Kaikot“ 7-8 novembril 1963-l aastal. Tapeti 96 siga, liha jagati ligikaudu 3000-e inimese vahel. Inimestele ei olnud sündmust vaja mitte ainult hingede ja vaimudega suhtlemiseks. Erinevad tantsivad grupid kehastasid sõja vaenupooli. Tapetud sead olid inimohvrid. Kostüümid olid sõjarüüd, tants oli lahing. Rituaalid on need, kus inimene saab end välja elada. Sümpatiseerib Schechneri mõte, et inimkonna kõige mastaapsem rituaal oli Teine Maailmasõda. Sündmus, mille käigus enneolematult palju inimesed reisis. Hukkus 63 miljonit inimest. Teist Maailmasõda oli vaja ennekõike sellepärast, et inimestel puudusid rituaalid. Schechner väidab, et nii mäng, jahtimine, rituaal kui performance saavad alguse kriisist, mis väljendub selles, et meil pole võimalust raisata oma energiat.

*

Schechnerile kuulub au olla „Performance Studies“ maailmatooja ja seda kõige laiemas mõttes. Tema raamat käsitleb erinevaid inimkonna arenguetappe ja ühiskonna nähtusi. Näiteks ka šimpansid etendavad pidevalt üksteisele midagi ja samas peab Schechner Bin Ladenit suureks kunstnikuks.

*

Kardan, et kui kommunikatsioon, massimeedia ja globaliseerumine olid veel olematud, siis olid ka rituaalid mitmekesisemad. Kultuurid oli üksteisest eralaldatud, inimesed oskasid iseenda ja oma päritoluga suhelda. Vana kaotamine tekitab muidugi juurde palju uut ja huvitavat, aga kui uut ja huvitavat on liiga palju, nii et võimatu on olulist eristada ebaolulisest, siis tekib raamatut „Performance Studies“ lehitsedes paramatult nostalgia. Nostalgia millegi müstilise järele. Tahaks midagi, mida poleks võimalik mailile manustada või raha eest osta.

*

Mati Undi sõnul on Schechner hüüatanud: “Nimetage mulle üks tehnoloogiline saavutus, mida polnud viiekümne aasta eest!” Unt jätkab Schechneri lauset mõtisklusega, et virtuaalsus pole muutnud midagi, et ainuke muutus oli rohkem kui 50 aastat tagasi, kui esmakordselt võeti kasutusele telefon ja televisioon. Ma ei ole vanameistritega ühel nõul. Iga inimene muutub vastavalt ajale, mil ta tuli maailma. Kõik kanname kaasa neid suhteid, mis on meis moodustunud alates sellest hetkest, kui isikliku kogemuse baasil hakkasime midagi mäletama ja konstrueerima.

*

Ma ei tea, mis on minu rituaal.

20070108

populistlike blogide okse

Praegu on siis kaks kuuma blogi, mille eesmärk on enneolematu populaarsus. Mõlemad algatused tahavad eesti rahvale pakkuda vaimurikast lugemist.

Suusablogi sobib küll tänavusesse talve nagu rusikas sitaaugu. Maa on must ja Šmigun-Veerpalu on haiged. Rõõmu kui palju. Aga kui sügisel võeti plaani teha üks korralik suusablogi, siis tuleb rahvas õpetada märja asfaldi peal klassikat sõitma.

Ma ei oska positiivselt suhtuda poliitikablogidesse. Tuleks valida erakonda mitte poliitikut, nii pole ka tegelikult poliitikute isiklikel blogidel suurt mõtet. Aga eestlane on loll, tema valib inimest. Edgar, sinu stiili ei sobi loba ja hülgemöla. Mida vähem, aga kindlamalt tuntud poliitik sõna võtab, seda parem talle endale. Aga kuna eestlane valib inimest, siis tehkem blogid rahvasaadikutele kohustuslikuks.

Varsti on siis kõikjal plakatit, kus laiutab Savisaare näolapp, ühele põsele võõbatud trikoloor ja teisele times new romaniga trükitud savisaar.blogspot.com

Võiks olla nii, et keegi ei käi lugemas ei Savisaare internetikodu ega Postimehe algatatud suusablogi. Siis ongi nagu kihvt populaarsus käes.

20070107

inimesed, kauged ja lükatud

Eile tulin Toompea mäest ülesse ja leidsin maast ühekroonise mündi ja panin selle vene kiriku ees tudisenud hambutu vanatädi plastmasstopsi.

Öösel nägin unes ühte vana pruuti, kes otsis minuga jututeemat, aga olin väga kidakeelne. Mitte sellepärast, et ei oleks tahtnud temaga rääkida. Mulle meeldib olla salapärane ja kättesaamatu.

Tavaliselt pingutan üle.

20070106

mis te tühja muretsete

Jah. Täna laulsime ja jutustasime. Meil oli hea. Publikul oli hea. Lavakõne eksam andis elamuse. Võib-olla kuuleb sellest veel paari kuu pärast.

Täna öösel läheb mul hääl ära. See pole probleem.

Peale Vanapagana lugusid ja laule ei taha sõnadega kaasaegset muusikat.

Bussis rääkis üks vanamees teisel kuidas valesti tehtud pistikupesa läbi naaber talt 25 aastat elektrit varastas.

Mu keskkooli klassijuhataja väsis ära. Kurb. Oli omapärane ja hea südamega füüsikaõpetaja. Järgmine laupäev tuleb mälestama minna. Tuleb.

Aasta jätkub jätkusuutlikult.

20070105

ei vajunud ma kiht kihi haaval

3 päeva olime Simisalus lavakõne laagris. Homme on eksam. Hommikuti käisime rabas laudteedel jalutamas.

Ühel hommikul oli selles rabas, mis on kohe Tammsaare muuseumi lähedal, kohutavalt ilus. Päike tõusis, loodus ärkas, pinnas vaheldus, vesi oli jääs. Nagu linnainimesed maal noh. Täna õhtul olen nagu maainimene linnas. Noh.

Muidu lugesime oma toas lebotades teatriantropoloogia raamatuid, esmaspäevaks vaja teha ettekanne Richard Schechnerist.

Vahepeal oli privaatsuse leidmisega probleeme, aga muidu oli meeldiv väljasõit.

20070102

kakstuhatseitse

2006, kole number, 2008 ja 2009 ja 2010, kõik koledad arvud. 2011 on ufokas.

Aga 2007 on äärmiselt ilus.

Mis imeline aasta siis tuleb?

eXTReMe Tracker

This page is powered by Blogger. Isn't yours?