20080731

näitlejate reisimisest kulka raha eest

Tekkinud on kära, mis on suht sisutühi. Ühed õigustavad, teised laimavad. Meedia hapukurgihooaja maiuspala.

Mul on kaks konkreetset ettepanekut.

1. Lisada taotlusesse lahter "Kuidas on minu projekt kasulik teistele eestlastele?". See võib olla naiivne küsimus, aga sellele vastamisega peab inimene kas endale sügavalt valetama, et ta arendab kultuuri või siis tõesti tegema oma (suve)projekte ja ette võtma reise mitte ainult enda silmaringi laiendamise hüvanguks, vaid ka mõtlema teistele eestlastele.Lahtrid "summa kasutamise eesmärk" ja "projekti sisuline kokkuvõte" on suhtelised umbmäärased ja nendesse saab igaüks jahuda, mida ise tahab. Iga silmaringireisi lõpptulemus peaks olema suunatud konkreetselt teistele eestlastele. Ehk umbmäärane jutt on mõttetu.

Kõik suveteatrid ja näitlejate reisid, mis toimuvad kulka raha eest, peavad olema ärapõhjendatult vajalikud. Enamus suveteatreid, kes kulkalt raha taotlevad, teevad kommertsi. See on minu arust palju koledam kui reisimine. Väga raske on kedagi haavamata kehtestada piir, et kust algab rahvuskultuur ja kust kommerts. Igaüks teeb enda ja oma sõprade arust kunsti ja kultuuri.

Aga olen nõus sellega, et näitlejad, lavastajad ja üldse inimesed peavad reisima, sest muidu muutub Eesti kiiresti igavaks provintsiks. Kuid reisimisel peab mõte olema.

2. Mõni üleriiklik leht võiks teha rubriigi "reisiv näitleja pajatab", kus siis parasjagu reisil olev näitleja saadab muljeid, Just vahetult, et mida ta tänaval näeb ja teistsuguses kultuuris tähele paneb. Igasugused teatrikriitikute või teatritegijate kokkuvõtted külastatud festivalidest on suhteliselt igavad ja kauged lugeda. Muidugi mõne erandiga, Eero Epneri pajatus NO99 rännakutest Euroopas on just selline peegeldus, millist võiks kultuuriinimesed teistele eestlastele vahendada.

Kuid kõik ei käi ju esinemas, paljud reisivad niisama, aga ka "niisama" inspiratsioonireisi saab teistele inimestele vahendada.

Kui ühtegi ajalehte ei ole rändavate kultuuriinimeste muljeid võimalik panna, siis võiks lihtsalt olla üks portaal, kuhu kulka raha eest reisivad inimesed peaksid saatma reisikirju.

Kultuurkapital on Eesti riigi rahvuslik uhkus, see peaks igaühe au asi olema, et sealt saadud raha eest antakse teistele midagi tagasi.

20080730

meie elu on nii ilus, et meil ongi võimalikud ainult pseudoprobleemid.

20080729

miks on nii, et inimesed ei teosta oma unistusi?
sest nad ei oska oma unistustest reaalselt mõelda, mõeldakse unistades

vapiano

Sattusin täna lõunat sööma Hobujaama tänaval asuvasse Itaalia söögikohta Vapiano ja mulle täitsa seal meeldis. Lõpuks ometi üks omanäoline rahvusvaheline kett Tallinnas, kes siia sobib ja kes sind üllatab ja mis kõige tähtsam - kel on oma nägu. Annavad sulle kaardi ja siis seisad kas pizza, salati või pasta järjekorda ja siis kohapeal värskelt tehakse kiirelt su roog valmis ja kantakse su ostud kaardi peale ja pärast väljudes kaardi pealt vaadatakse, et palju maksad. Kiirsöögikoht, aga disainitud kandikutega ja basiilik kasvab laua peal potis, saad ise endale soovi järgi näpsata.

20080728

-140 kraadi

Jah, praegu on nädalavahetuse plääžitamisest kere punane, laupäeval olin Kakumäel ja pühapäeval Pärnus. Oli tore sugulaste suvemõnu nädalavahetus.

Kuid Mardi poissmeesteõhtul käisime ka külmakambris. Käes kindad, varbad kinni, müts peas ja aluspüksid jalas. Kolm minutid ruumis, mis oli paksult-paksult tossu või auru täis. Neli meest korraga, kõigepealt astud vahekambrisse, siis sulgub uks ja avaneb kamber ja astud sisse.

Kõige rohkem külmetasid küünarnukid, sest käsi tuli nina ees hoida, et saaks läbi villase hingata ja nii olid küünarnukid kehast kõige kaugemal.

Aga hea kõikuv tunne jäi sisse. Seda tunnet rannast ei saa.
Muidugi õige külmakambri kuur kestab poolteist aastat, üks kord rohkem tutvumiseks.

Rannas oli ka tore. Ma pole paar aastat rannas käinud ja merre karata suplema on mõnus. Suvemõnu. Lihtne elu.

20080725

vahepeal

On juhtunud palju.

Oli Mardi poissmeesteõhtu.
Eile Velvet kaotas jalgpallis Skypele ja täna kaotas Emmaste Kernule, mõlemas mängus mängisin ülivähe, polnud jalgpalliks sobilik nädal.

Vahepeal kadus mul telefon ära ja ma sain telefoni päev hiljem uuesti kätte ja täna läks autol kumm katki.

Olen vahepeal teinud kõvasti tööd. Väga palju tööd ja osade algetega olen ise väga rahul ja mulle meeldib olla oma töödega rahul. Teistel algas täna puhkus, minul lõppes üks eluetapp.

Ja täna käisin Teele-Reedaga hommikul Keskturul ja siis Maris ja Linchik ja Tim aitasid teha lõunaks värskelt kartult kukeseenekastmega ja värske salat, pehme leib, või, magustoiduks arbuus ja Agnes tuli ka läbi ja tõi kooki. Ja siis sõime ja kohal olid veel Mart, Pärtel, Mairi, Oliver, Kaarel, Sandra, Kristian, Kristjan, Pavel, Säm, hiljem tuli ka Teele ja Juku hilines. Puudusid täna Karu, Margus, Kristin, Janno, Oleg, Aivo, Kadi, Joosep. Täna oli minu viimane tööpäev Velvetis.

Ootab uus elu, eks näis, mis sellest kõigest saab, aga kui muutub kõik, siis muutugu nii, et oleks võimalik saada kõik või haledalt põruda. Ei mingit turvalisust ka 26-aastaselt.

20080722

tagasihoidlikud inimesed

Viimasel ajal olen elus kokku puutunud kolme-nelja inimesega "mis nüüd mina". Nad ütlevad seda iga asja ja iga sündmuse peale.

Mulle meeldivad liiga tagasihoidlikud äärmiselt heatahtlikud inimesed, sest need inimesed on vist ausalt ka head inimesed. Nagu südamest.

Ausad ja saamatud. Aga see olekski kole, kui kõik-kõik inimesed elaksid saamahimust.

20080721

Mulle meeldib segadus, väsimus ja liiga palju tööd, sest siis see, mis ma valmis saan on tasemel. Kui on vähe tegemist ja kõik on liiga selge, siis kvaliteet on ka laisk.

20080720

Türil oli jalgpall täna. Türi Ganvix JK - Hiiumaa ÜJK Emmaste. Teine liiga. Alguses magasime ja vastased uus ost Alonen andis häid palle kiiretele ründajale ja me ei saanud klaariks ja me väravavaht kobistasid ja nii jäime 0-2 kohe kaotusseisu, siis poolaja lõpus Ats ühe oma sajaprotsendilistest võimalustest lõi ära ja 1-2. Hakkasime mängima palle nende nõrga kaitseliini taha - üks keskkaitse oli neil päris halli peaga ja teine kaalus päris kõvasti.

Teisel poolajal tuli Ergo mängu, ta jätkas pikki palle Intsule kenasti ja nii 51. minutil Ints lõi 2-2 ja 55. minutil kombinatsioon Kert väravast pikk pall - Ergo jätkab peaga ja Ints superhästi tõstis üle väravavahi. Seega 2-3 ja siis lõi Jaak veel ühe värava ja siis vastased lõid meie väravavahi ebaadekvaatse käitumise tõttu 3-4 ja siis viimased 20 minutit oli nihku-nahku ja siis kohtunik vilistas viimast korda ja saime hea 3-4 võidu. Emmastel on teises liigas koos peale esimest ringi 22 punkti ehk mängud on poole peal. Kogu hooaja peale võiks koguda 50 punkti.

20080719

See on midagi uskumatut, mis mu arvuti ekraaniga toimub, maakaart ehk ekraani alla sattunud vesi kuivab äärmiselt aeglaselt, aga siiski kuivab. Kuivamise piirjoon moodustab järjest uusi kujundeid nagu kaleidoskoop. Tundub, et see arvuti lihtsalt ei taha surra. Tubli.

20080718

Avasin arvuti juures hooletult suurt karastusjooki ja palju kihisevat vett lendas ekraanile ja läks vist ka ekraani sisse ja nüüd on mu ekraan nagu maakaart, mis aeg-ajalt muutub, ei teagi kas kuivab lõpuks ära.

20080717

Ma ei oska kaotada seltskonnamängudes, mille eesmärk on aktiivne meelelahutus. Pulkade loopimises ja kroketis sain Velveti suvetšillil täiega pähe. Aga kiikuda oli tore, suur hoog tõmbab seest.

20080715

"Kes on see väike paks neeger, kelle pilte on kogu linn täis ja kes esineb Pärnus? Kes ta on?" küsis ühel hommikul kõva häälega üks töökaaslane.

Kontori teisest otsast hõikas teine "Ssssaaauuuuun Kingstonnnn!"

"Mis ta teeb?"

"Laulab. Räpib. Laulab. Esineb."

"Elu sees pole kuulnud."

Ka mina polnud kuulnud. YouTubest nüüd vaatasin. Andku maailm mulle andeks, aga minu jaoks on siuke väike paks suure ketiga must poiss, kes näeb välja cool-cool, pigem multifilmitegelane kui megastaar. Vanaks, vanaks hakkan jääma popkultuuri mõistmiseks.

kui seiklus on pilt ja hetk

Eesti esiblogirändaja Rebaseonu tembutab jälle, seekord motikal ja rohkem paremale.

http://www.rebaseonu.net/go/mototrip

Eelmine kord pani ta päris alla ja dokumenteeris seda ihaldavalt eestlastele.

http://www.rebaseonu.net/go/aafrika/

Vähese jutu ja ilusa pildiga reisiblogid on palju loetavamad kui pika jutu ja ilma pildita rännakud.

20080714

ruja 2008


See on mõne actionfilmi tunne, kui sõidad autoga läbi suure piiripunkti, mida enam pole vaja. Tõkkepuud on üleval ja kuskil pole ühtegi inimest. Ei tea, kas ikka tohib siit läbi sõita?

Sõitsime eile Valgast Valka Elvi ostukeskusesse oblikasuppi sööma ning lapikuks löödud suitsukana ja kohupiimakooki ostma. Selle Läti poe teenindajad mõistavad ja veidi ka räägivad eesti keelt. Elvi poes on toidu välja valgustamine palju paremini lahendatud kui Rimis või Selveris. 

Valga/Valka kohta siiski ei kehti väljend "depressiivne väikelinn", sest palju vastuolulisust surmab mõttetühjuse. Berliin.

20080713

Kalale ussiga vastu pead.

20080711

maale!

Kohe varsti ma võtan Agnese ja Nele ja me sõidame maale ja homme tuleb Margus järgi ja me käime kalal ja võib-olla on järves piisavalt soe ka ujuda ja nähtavasti korjame pärnaõisi. Ma nii ootan kuidas ma paari tunni pärast sõidan Lõuna-Eestisse ja mulle meeldib, et mu head sõbrad minuga kaasa tulevad. Ootan seiklusi ja rahu.

20080710

Sultsi kasiinosaar

Need mehed, kes räägivad kuidas nad ehitavad Eestisse Vormel 1 ringraja on päris poisikesed Märt Sultsi kõrval, kes ehitab merre siukesed saared, et kõik maailma rikkad tulevad siia. Kõik. 

Kes siis tulevad:
Vene turistid, kes muidu lamaskleks Musta mere ääres.
Ameerika rikkurid, kes muidu laristaks Las Vegases.
Euroopa snoobid, kellele Nizza ja Mallorca on kopa ette visanud.
Aasia hiiud, kes muidu käivad jumal teab kus.
Ja tulevad Aafrika jõehobud ja eskimod ja kõik Kolumbia pärismaalased.
Nad tulevad. Sultsi saartele.

20080709

Mina oli siin. treiler

See ei loe, et selliseid filme on maailmas miljon ja üks, esimesel vaatamisel tundus treiler atraktiivne ja hea. Ninad veriseks.

Vargamäe igaaastane disko

Ei, ei mingit peoõhtut. Lihtsalt suveteater. Karjamaa ja rõukudes äravajunud hein. Ja pole midagi parata, emotsioon on Albus ka ära vajunud.

Vist oli see neli aastat tagasi, kui käisin vaatamas lavastust "Valgelaev ja taevakäijad", mis oli suurepärane ebamaine elu.
See oli kaks aastat tagasi, kui "Vargamäe kuningriik" näitas taset suurejoonelise eestipärase ning kõige paremas mõttes lihtsa ja puhta suvelavastusena.
Eelmine aasta sündis Albus "Proffet", mille mõte jäi mulle arusaamatuks ning sel aastal sain eile osa suurprojekti "Tagasi Vargamäele" uuslavastusest "Wargamäe Vabariik".

Heinamaal ei toimu revolutsiooni ega räägita revolutsioonist, tähendab proovitakse ikka revolutsiooni teha ja inimmass lastakse maha, aga see kohe kuidagi ei mõju. Mõjub see, kui Pearu sõimab vana Andrest ja vana Andres Pearut, eriti, kui härrasid kehastavad Aarne Üksküla ja Tõnu Kark. Ja mõjub see, kui Andres ajab lapsi tööle. See sobib Vargamäe karjamaale. Laste asised paljad varbad, eriti peretütre omad, sobivad niiske ristikheina sisse lippama.

Aga linna ja linnainimesi kehastavad näitlejad, kes liiguvad natuke halenaljakalt mööda karjamaad nagu rong ja suuremas osas demonstreerivad endast rumalamaid karaktereid, on igavad. Jätke karjamaale tema maa sügavus.

Kardan, et "Wargamäe Vabariik" on/oli palju jamam kui "Vargamäe kuningriik" seepärast, et lookirjutaja on lavastaja ja trupi mõtetele liiga palju vastu tulnud. Iga mõte pole hea mõte.

Mingi jama on selle Albuga. Vanasti oli seal ilusam, siis kui teater oli teater ja kommerts oli kommerts. Suurusjärk ei võrdu lahe. Tammsaare ei võrdu mõte.

Ikkagi on mul jätkuvalt tunne, et inimesed vajavad asju, mis oleks nende mõtlemise taga, mida vaadates mõte oleks virgas ja üllatav, mitte laisklev ja mugav. Igast etendusest tuleks midagi koju kaasa võtta. Eile olid Vargamäe peremehed ja lapsed need, kes mulle midagi andsid.

20080708

sendioksjon-hinnaralli-panusta-minibid-punktee

Milleks inimene vajab asju?
Rumala inimese rahakotti on saabunud periood postsmslaen ning iga uus periood on eelmisest mõndagi õppinud.
Ma ei taha mõelda kui palju inimesed mõtlevad asjadest, mis neil on või võiks olla ning kui palju aega ja energiat kulutavad inimesed asjade saamiseks.

Inimese identiteet pole tema asjad.

vanade emailide lugemine

Ma ei mõtle ninnu-nännu erakirju vaid elektronjäädvustusi, mis vabas vormis dokumenteerivad elu mõnda perioodi või sündmust. Mitteemotsionaalseid asiseid kirju on mõne aja möödudes äärmiselt emotsionaalne lugeda, sest päris täpselt hakkavad uuesti elama tööd ja teod, mis on olnud. Nii saab selgeks, mis on sisse pidama jäänud. Koristasin täna hommikul inboxi. 

Päris või "feik"

Sellest on saanud iga (reklaam)videoklipi üks põhilisi parameetreid. Ja tähtis polegi see, et kas asi on ehe või võltsitud, vaid see, et tekiks arutelu, et kuidas see klipp on tehtud. Üks edukamaid selliste klippidega poosetajaid on Nike.

20080707

3 sündmust eile

Käisin lavakoolis kappi koristamas. Olid lõpetamine ja viimase etendused, aga kapi tühjaks tegemine ja oma asjade koolist ära toomine on lõpp. Ühe maailma lõpp. Päike paistis ja hoovivärav sulgus, Toomkirikut uudistavad turistid ei saanud aru, mis ma teen.

Mu tädi mees, lähedane sugulane Tiit lendas Afganistani kirurgiks. "Tõeliseks kirurgiks saab see, kes on sõjas käinud. Sõjameditsiini süsteemsus ja intensiivsus annab kvalitatiivset lisaväärtust igale kirurgile, kuna sõjas juhtub ühe päevaga sama palju kui tsiviilelus aastaga." Hemingway ütles midagi samasugust kirjutamise kohta.

Õhtul viisime Kribu maale elama. Kassi uus kodu on meeldiv kunstimaja Pärnu lähedal. Kõik kassid ja koerad peaksid elama seal, kus neil on ruumi ringi luusimiseks ja maailma uudistamiseks.

20080706

Reedel oli ilus õhtu, ilm oli ilus ja Käsmu oli ilus ja inimesed olid head ja Ahoi oli okei. Meil Agnesega olid oma lemmikud. Soe õhtu.

Eile oli head etenduse Baltoscandalil, aga muidu jäi teatrifestival minu närvisüsteemile mõistmatuks. Vaatasin/osalesin tantsuõhtul, kus matsakad naised süstisid inimestesse elurõõmu ning teises etenduses nägin laval verd ja veri laval liigutab mind pea alati.

20080704

Eile vaatasin Baltoscandalil lavastust naisest ja harfist ja naisharfist. Kui naine oli naine ja harf oli harf ehk naine ameles koreograafiliselt harfi otsas, siis oli nii igav. Mõtlesin isegi, et lähen poole etenduse pealt minema, savi, et kõik näevad.

Aga, kui naine kummaliselt ronis harfi jala sisse ja laval oli naisharf, siis kajas täispakitud ruum imestavast ja imetlevast atmosfäärist. Vähe on vaja, et tõmmata tähelepanu, vähe on vaja, et kaotada tähelepanu.

Rakvere teatri hoovis on telk, mille ümber luusivad teatriarmastajad. Vähe on teatraale, rohkem imetlejaid.

Paratamatult hakkasin oma peas festivali võrdlema festivaliga, kus viimati käisin. Kuigi need festivalid pole absoluutselt võrreldavad. Aga võrreldav on tunne, mis minus üks või teine koht, üks või teine kohalolek tekitab.

Kui Cannes'is oli õhk mõtetest pungil, siis Rakveres võis pigem haista loidust ja ebajulgust. (Ma ei tea, kas selline sõna nagu "ebajulgus" on eesti keeles olemas, aga mulle see sõna meeldib.) Võib-olla oli lihtsalt neljapäev.

Sõitsin öösel autoga tagasi Tallinna ja nägin täna öösel üht kummalist und. Vaatasin koos ühtede noorema põlvkonna Eesti teatriinimestega rõdult ühe Eesti noorema põlvkonna Eesti teatriinimese teatriuuendust taotlevat lavastust, mis rääkis sõjast ja režiimidest. Sõin rõdul kummikomme, pakkusin ka teistele, paber krabises. Autor-lavastaja oli ka ise lava peal ja ta hakkas lavalt meid sõimama, et me segame tema kunsti, kuid kuna meie seltskonnas oli paar bravuuritarid, siis hakkasid nad veel kõvemini kommipakiga krabistama. Etendus oli julm, õudustest.

Pärast sõitsin koju, ma elasin kuskil suures majas, mille keldris oli kiirtee. Lift peatus keldris, kiirteel oli päris-päris maailmalõpp - lömmi sõidetud autod üksteise otsas, hais, laibad, lõkked, totaalne häving. Astusin kiiresti lifti ja sõitsin ülesse, astusin koridori ja seal seisis see noorema põlvkonna teatraal, kelle kunsti me olime seganud. Tal oli piits käes. Läksin tast mööda, hakkasin oma korteri ust lahti keerama, kui põrandasse hakkas tekkima auk.

Auk paisus suuremaks, august oli näha keldris olev maailmalõpp. Näitasin näpuga augu suunas, teatraal kummardus vaatama ja ma lükkasin ta august alla.

Unenäol oli mitu lõppu. Ühes ma hüppasin/kukkusin ka maailmalõppu. Teises eemaldusin august kiiresti.

Hommikuks oli saanud väga tugeva elamuse.

20080703

Mul on 23. augustiks Sigur Rós'ile pilet. Olen üks tuhandest õnnelikust. Kuigi pilet maksis 695 krooni, olen ikka rahul, et ka minul on suvel üks kontsert, mida ootan. Ja just ostsin iTunes'st ka nende uue albumi. Võimu ja reaalsest maailmast lahkumist jätkub.
www.sigurros.com
www.youtube.com/sigurros
www.myspace.com/sigurros
Muidugi ei saa muusikamaitseid ja -stiile kuigi hästi võrrelda, kuid nähtavasti on hetkel Sigur Rós maailmas kõige kuumem artist/bänd, kes sel suvel Eestit külastab. Olenemata sellest, et härrad viljelevad muusikat, mis on kaugel keskmisest maitsest. Sügav ja uskumatu vallutuslugu. Kunstnike lemmikmuusika ja kes ei oleks tänapäeval kunstnik.

mis on (eba)eetiline piir?

Näitleja ütleb, et tema ei tee reklaami vaid tegeleb kunstiga.
Reklaamitegija ütleb, et tema ei tee poliitreklaami ja ei reklaami kiirlaenuteenuseid.
Laps ütleb, et tema ei teata oma vanematele millal toimub lastevanemate koosolek.
Kirjanik ütleb, et tema ei kirjuta kollastele ajalehtedele artikleid.
Noormees ütleb, et tema ei vaata tüdrukuid, kes suitsetavad.
Tüdruk ütleb, et tema ei taha suhelda meestega, kes ei hoolitse enda eest.
Vanamees ei ütle teisele vanamehele, et homme hommikul rong ei välju.
.........

20080702

Käisime hommikul Nelijärvel kala ja mitte ühtegi kala ei saanud. Aga järgmine kord...järgmine kord...püüame nii suure kala, et....

Kui Sigur Rós tuleb Eestisse, siis võib kinni püüda ka vaalassaagi.

20080701

Nüüd on ka minu blogis üks arutelu, mida lugedes minu teadmised muudkui laienevad ja laienevad ja laienevad ja kuna maailmas on taimetoitlasi ja lihasööjaid ja muidu sööjaid väga palju, siis oma arvamust võib avaldada igaüks, kes oskab arvata.
Sööma peab.

eXTReMe Tracker

This page is powered by Blogger. Isn't yours?