kunst pole elu

Mu jalkameeskonnal läheb hästi. Pool aega läbi, pool hooaega ees. Hetkel oleme teises liigas kolmandal kohal, arvan, et enam allapoole ei lange, et pigem teises pooles võime esimest kahte suruda. Eile võitsime Vändras ja siin on videosse jäänud üks võiduka mängu traditsioon. Eks need sõjatantsud ole tänapäeval moondunud turvalisse vormi, aga täitsa kindel võib olla, et mehed, kes sellisest sõjatantsust osa võtavad, need laevad end positiivsuse ja energiaga.

- Saagisin mootorsaega puid, nii umbes keskmisi notte, mis olid jäänud laokile pärnaõite korjamisest.

- Trimmerdasin marja- ja õunapuuaeda, selle käigus sattusin herilaspesale, sain litaka nii käelabale kui põlve. Polnud hullu, paari päevaga paistetus kadus.

- Trimmerdasin tiigi ümbert, see osutus vastaskaldal suhteliselt keeruliseks järsu kallaku tõttu. Mul teeb muret see, et praegu tiigivesi nn. "õitseb", ega keegi ei tea, mis selle vastu aitaks? Kas see on tuuletute ja vihmatute päevade probleem?

- Lõhkusin saunapõrandast laudu ja betoonitükke välja, paar päeva hiljem said põrandaks asetatud kenad poest soetatud puurestid, kuid restide alune betoon jäi ajapuudusel sirgeks valamata. Nagunii tuleb kevadel suurremont saunas, ei teagi, kas enne jõuab seda betooni valada. Ei teagi hetkel, et mitu siseseina sauna alles jätta ja mitu juurde ehitada. Peab minema poodi ja ostma kaks raamatut - "Remont algajale" ja "Ehitus algajale".

- Patrullisin Elektritsentrumi mehi, kui nad paigaldasid õuele sissetulevat uut elektriposti ning siis ka neilt kiirkorras tellitud õuesisest maaalust kaablit majast sauna ja lauta. Peab ütlema, et elektrimeeste kopamees silus peale kaevamist õuepinnast palju siledamaks kui ca nädal varem tegutsenud veemeeste kopamees. No muidugi oli veemeeste kopamehe tegutsemise ajal ka sadu.

- Koristasin elektrimeeste poolt maha saetud oksi ja võsa.

- Külvasin muru maja juurest sauna juurde, sest selle trassi all asub nüüd veetorustik (ca meetri sügavusel) ja elektrikaabel (ca 70 cm sügavusel).

- Lõhkusin heinaküüni eestseina ka maha. See oli viimane detail, mis oli paariks kuuks peale eelmist lammutust püsti jäänud. Lõhkusin vaikselt, ainult haamrit kasutades, naelad üritasin viimseni laudadest kätte saada. Emotsionaalselt kallid heinaküüni uksed tõstsin hingedelt rahulikult maha.

- Heinaküüni lammutuse käigus lõin maa ja taeva vahel kõikudes lauad ette lauda lakaluugile, mis oli pärast heinaküüni kadumist jäänud tuultele liiga avali.

- Maaköögis algas remont. Või õigemini esialgu lammutus. Tükkideks sai võetud emotsionaalset väärtust omav kõrge vanaema seinakapp ning seintelt lendasid kolm kihti tapeeti ja imelik soojustusmaterjal, välja koorusid imekenad palgid. Kapi kadumise tulemusel tekkis maakööki enneolematult palju ruumi juurde. Nüüd tuleb köögi remonti õige pea jätkata. Nn. "less is more", kõigepealt puit puhtaks.

Käisin üle pika aja maal liinibussiga. Olgu õnnistatud Sebe Kõu internet, et need tegemised kirja panin. Valga - Tallinn neli tundi lendlevad mööda, eelkõige tehes kirjatöid, mille tähtajad olen untsu keeranud, sest tegin maal pruunistudes viimased kuus päeva reaalset tööd.

Olgu õnnistatud Pikkjärv ja suur tiik maaõues. Ainult, et need jultunud toonekured hoiaksid me konnadest eemale. Olgu õnnistatud karusmarjad ja herned. Olgu õnnistatud keefir kamaga. Lihtne elu on mu elu.

Paljud vist ütlevad sellise pealkirja peale: "Mul ei ole televiisorit juba viis aastat!".

Kuidas elada ilma jalgpallita. Õnneks mina ei ela. Mul on oma meeskond, omad mängud ja omad trennid, millesse kahjuks ma suvel nii tihti ei jõua, kui peaks ja tahaks. Vaja olla maal, vaja tegeleda tööga. Aga eile lõppes MM. Oleks öeldud enne turniiri, et Hispaania võidab, siis ma oleks olnud rahul, et ilus jalgpall võidab. Aga finaalis olin Hollandi poolt, sest Hispaania ilus jalgpall oli kogu turniiri kaunis mannetu "oma äravõtmine". 1:0 ja 1:0 ja 1:0 ja 1:0... See ei olnud loov ega väga meelelahutuslik. Minu kolm lemmikvõistkonda MM-l olid Holland, Ghana ja Uruguai. Holland sellepärast, et tõestas, et staarid sõna otses mõttes on tänapäeval ka koondiste mängudes võimalikud. Robben ja Snijeder on staarid ja täiesti õigustatult. Ärge tulge rääkima, et kuidas Robben finaalis luhtas kaks head võimalust, rääkige kuidas Robben need võimalused tekitas. Forlan valiti õigustatult MM-i parimaks mängijaks, milline tööeetika ja suhtumine, puhas inimese sisemine ilu. Ja Ghana, vaene Ghana, kohutavalt loovad mängijad, ettearvamatud ja meeletute eeldustega. Ma arvan, et 2014 MM-il võib Ghana vabalt lõpuni minna. It's time for Africa...