kunst pole elu

Lollitada oli hea koos teistega koos, et mida mõni Kihnu memm või mõni tähtis mees või mõni väljamaa saadik Arnoldile ütles. Eestis on ikka palju leelotajaid, siukseid natuke krinksus mehi ja ilusaid naisi. Kaarle veel ütles, et tahab kümne aasta pärast raudselt meist kedagi seal näha, ma siis ikka vastasin, et ega ma siis ei viitsi enam sinna minna. Nagunii päris järjekorra ees on aasta ema, aasta isa (vot äkki peaks minema selle tiitli peale välja) ja siis valitsus värksärk. Poliitikat ma vast ei tee ja kui päris järjekorra alguses sinna saali ei saa, siis on mõttetu, kõik need peened suupisted on läinud ja paremad veinid joodud. Aga muidu heinapallid laval Rohumaa tehtud kontsertlavastuses meeldisid, kuigi Matvere Marko on vist igalpool, kus vähegi võimalik olla on. See nagu siis kui suvi tuleb kätte on Tõnis Mägi ja Sepo Seeman igalpool. Täna oli tore päev.