kunst pole elu

inimesele on antud hälbivad oskused
kaevata taevas kus pole ühtegi pilve
mattuda mudasse piltselges vees
olla omadega metsas kui päike paistab

inimesele
on antud ka sära
mille jõud on nii suur
et võimaldab mängeldes hõljuda läbi kivide
olla maa all piruette lendav mutt

ma ei küsi palju mul on tuju lennata
või väherda poris

22 väikest marudat kutsut jooksid puutrepile kõhva lõhva piima lipsima alustassist
37 harakat olid kase otsas kinni
ja kaks vanaema lugesid neid kokku

ja ärge öelge mulle et mõni oli puudu
ma dokumenteerisin sõnad hommikul ära

www.hot.ee/sigalugu
ei mingi revolutsiooni, lihtsalt oli Margusel sünnipäev ja järgnes kõik see mis ka eelmisel aastal

Kui vihma sajab linnas palju palju, siis tuleb välja kui ebatasased on meie tänavad. Osadesse kohtadesse tekivad suured lombid, autod võivad pritsida inimesi ja teine auto võib sinu autot pritsida. Kogu esiklaas käib latakaga üle. Nendes lompides elvad hai kalad. Mida suurem on lomp, seda suurem on hai. Päris väikestes lompides on kilud. Aga nii väikeseid lompe pole, kus saaks ogalikud elada. Sest pole tänavatel nii väikesied auke.

Võitsime eile Tartus Pedaga üliõpilaste talijalka ära. Tore oli. Tartu linnas on aeg teine kui Tallinnas. Igas linnas on oma aeg. Maal on oma aeg, tähendab seal aega ei ole, sest see ei oma tähtsust. Aeg loob olustiku ja jääe vastupidi. Igal inimesel on ka vist oma aeg, et ei olene ainult olukorrast vaid ka inimesest kuidas ta suhtub viide või kümnesse minutisse, tundi või kahte päeva.

Vahest mõni lõik mõnest raamatust. Lugesin Bergmanni elulugu.

Üldse liiguvad inimesed ringi nagu lõhnade sümfoonia: puuder, lõhnaõli, tõrvaseep, uriin, suguelundid, higi, pumat, mustus, söök. Mõned lõhnavad nagu inimesed ikka, osa lõhnab turvaliselt, osa ähvardavalt.

Filmitöö on rõhutatult erootiline tegevus. Lähedus näitlejatega on täielik, vastatikune andumus totaalne. Intiimsus, kiindumus, sõltuvus, hellus, usaldus, usk kaamera maagilisse silma loovad sooja, võib-olla illusoorse turvalisustunde. Pinged, pingest vabanemine, ühes rütmis hingamine, triumfihetked, lüüasaamishetked. Õhus on vastupandamatu seksuaalne laeng. Võttis aastaid, enne kui ma lõpuks selgeks sain, et ühel päeval jääb kaamera seisma ja prozektorid kustuvad.

Inimeste tundmaõppimisega peab ettevaatlik olema, sest siis hakkad neist üksnes lugu pidama.

Naissoost sõpradega on mul kergem. Otsekohesus on enesestmõistetav (sisendan ma endale), nõudmiste puudumine on täielik (arvan ma), lojaalsus on haavamatu (kujutan ma ette). Intuitsioon toimib eksimatult, tundeid ei varjata, mingeid prestiiziküsimusi ei ole olemas. Kui konflikte esinebki, siis jäävad need usalduslikule pinnale ja ei riku suhteid. Oleme koos läbi tantsinud kõik mõeldavad tuurid: kirg, hellus, iha, runalus, petlikkus, raev, koomilusus, tüdimus, armastus, valed, rõõm, sünnitused, pikselöögid, kuupaiste, mööbel, majapidamistarbed, armukadedused, suured voodid, kitsad voodid, keelatud suguelu, piiride ületamised, kergeusklikkus- see rida jätkub-, pisarad, erootika, ainutl erootika, katastroofid, triumfid, pahandused, häbematused, kaklused, ahistus, ahistus, igatsus, munarakud, sperma, verejooksud, lahkumised, aluspüksid- see rida jätkub veelgi, parem on lõpetada, enne kui rööpad otsa saavad-, impotents, liiderlikkus, hirm, Surma lähedus, Surm, pimedad ööd, unetud ööd, valged ööd, muusika, hommikueined, rinnad, huuled, pildid, pööra kaamera poole ja vaata minu kätt, hoian seda kompendiumist paremal, nahk, koer, rituaalid, küpsetatud part, vaalabiifsteek, halvaksläinud austrid, sohk ja pettus, vägistamised, ilusad riided, ehted, puudutused, suudlused, õlad, puusad, võõrad valgused, tänavad, linnad, rivaalid, võrgutajad, juuksekarvad kammi küljes, pikad kirjad, selgitused, kõik need naerud, vananemine, hädad, prillid, käed, käed, käed- nüüd aaria lõpeb-, varjud, leebus, ma aitan sind, rannajoon, meri- nüüd on vaikus.

Mul läks täna pöial kuidagi jalgpalli mängides risti rästi. jõle valus oli. ja nüüd on sinine. Imelik kui kiiresti ja kui siniseks võib üks pöial minna. Mul pole kunagi ühtegi luud katki olnud. Ükskord põlvele on tehtud atroskoopiline operatsioon. Muidu mulle ei meeldi kui mu keha on katki.

Käisin täna kunstihoones näitusel. Niisama. Vahest lähen sealt vabaduse väljaku kunsithoonest mööda ja lähen niisama näitsuele. Seal on lati mingi näitus. Praegu oli mingi realismi näituse. Pildid ja natuke installatsioone, kooke ka, täitsa kunstinäitus. Üks seeria, mis oli nagu suurel kellal välja toodud oli lahe, et palju tallinna inimesed tunde aastas kulutavad autoummikutes, poodides, ilusalongides ja lõpus see, et keskmine tallinna on metsas ainult aastas keskmiselt 20 tundi. Vot.

Jalad. Jalad on väsinud. Jooksutrennis on vahest päris õudsad. 9 korda 3 minutit 70% koormusega minutilise vaheda ja kolme korra vahel kolm minutit sörki. Päris sportlase tunne. Ei praegu mulle meeldib trenni teha. Siis on hing vaba ja olen nagu laps. Ja laps mulle meeldib olla. Täiega.