kunst pole elu

Suvi on käes. Vähemalt on tore mõelda nii. Täna oli viimane koolipäev. "Kaitsesin" praktika toredalt ära nagu ka teised mu kursakaaslased. Vahepeal mängin jalgaplli, teen oma kirjatööd, natuke tõmban ja natuke molutan. Näiteks praegu just kirjutasin oma elu esimesed algelised laulusõnad. Käisin metsas osade Krambambuse meeskonna liikmetega möödunud laupäeval ja ikka metsas on jõle palju sääski. Alles pärast hakkavad sääsepunnid õigele sügelema. Natuke haige värk päris. Ja siis reedel lendas Margus Ameerika ära raamatuid müüma. Loodame, et ta seal ükspäev nagu tagasi ka tuleb. Homme vist sõidan Saaremaale jalkat taguma. Mul on tegelikult ainult üks siuke meelt kripendav soov praegu. Tahaks õudsalt pruuniks saada.