kunst pole elu

On osad asjad, mis tekitavad mu rahulikus toredas hinges ängi. Tegelikult ei tohi, aga mina olen siuke, et tekitavad. Kui arvuti on katki, siis on see ju tegelt natsa tühi asi, aga äng tuleb peale. Minu hiir hüppab ringi nbagu ise tahab. Kuidas siis nii saab. Lähen maale arvuti eest peitu ära. Laiskusest lähen üle ja lahti saama. Ja Spice Boysi kommuniiti tegime orkutisse. Peab ju poosetama. Aga muidu. Aga muidu on tore suve lõpukas. Rahulik ja hea. Saaks kõik ängid südamest ära, siis ma tunneks end hästi. Tegelikult tunnengi hästi, sest ängid on mõttetud asjad, siukesed reaalsed asjad, et arvuti on katki ja kuidas vana kooliga saab ja miks ma nii palju pole veel lugema hakanud, aga neid annab parandada. Eile algasid olümpiamängud, vaatasin hommikul mingit sõudjate eelsõitu, vana peer Jaanson tõmbas seal. Vahest on vanadel peerudel imelikult tublilt palju jõudu. Eriti mind olümpia ei tõmba, aga mul vaja lugeda antiigi lugusid, nii et läheb teemasse. Zeus oli muide Kronose ainuke poeg, keda ta ära ei söönud ja vaata mis välja tuli. Suur lahing titaanide ja jumalate vahel. Ma olen rumal, et piiblist ja antiigist midagi ei tea. ja üks lause mis lasin lendu nagu ma neid ikka lasen "RAAMATUTE LUGEMINE POLE OLULINE, INIMENE ISE LOEB" Naljakas rumal ütlus, aga mingit pidi on iga ütlus lahe tõde, mida suudame uskuda kui suudame leida elust talle kinnitust. Ja siia ma täna kirjutasin nii pikalt, sest tavalisi asju ei julge raatsi kirjutada sest ei tea kas nad ka arvutisse pikemalt elama jäävad või panevad putket. Romantikat kõigile. Ja mitte pool portsjonit vaid minu kulul nii et kõht täis saaks. Ärge meelega ajage taga muinasjutulis elu, kuid kui ta teid ära sööb, siis ärge rabelege vastu, sest meie talle nagunii vastu ei astu.