kunst pole elu

Mul põletati lämmastikuga soolatüükaid. Ja kopsust tehti pilti ja homme anan verd ja järgmise nädala kolmapäeval imetakse käepunn kirurgi poolt koevedelikust tühjaks. Polikliinikus on kõigil arstidel suured võtmekimbud, millega nad avavad uksi ja haiglad sünnitavad haigeid ja mina olen eluaeg terve purikas olnud ja tahaks ta alati olla. Kahjuks ainult ma ei söö eriti küüslauku, kuigi targad inimesed räägivad, et see on looduslik antibiootikum. Ma ei tahaks arst olla, sest puudub mul selline empaatia võime. Aga ma ei tahaks olla ka vastk inimene. Need raviasutuste sinised sussid omavad iga inimese jaoks mingit tähendust. Parata pole, et enamuse jaoks on see ebameeldiv.