kunst pole elu

Käisin kahe hea sõbra sünnipäeval. idee ja teostus viis pluss. Balti Jaamas saadi kokku, rongi lisavagun, mis sõitis Paldiskisse, seal sõime hernesuppi ja sõitsime Tallinna tagasi. Vaimusilma jääb pilt kuidas vagunitäis inimesi rokkis igihaljaste viiside saatel. Pusa ja Janno on marudad.

Ja üks Brasiilia värvitud küüntega bisexual mees on orkutis pannud, et tahab olla minu sõber. Kuidas ma peaks käituma? Kas acceptima või mitte.