20050112
MÕJUSTAMISPSÜHHOLOOGIA
Hornstein 1968
Poetati tänavale aadressiga ümbrik, milles oli rahakott natukese rahaga ja mingi kiri, millest võis kindlalt järeldada, et leidja leidis rahakoti, mis oli juba kellegi poolt leitud ja seda oli tahetud posti teel tagastada, aga oli hoopis taas kaotatud. Kirjas oli, et inimene on rõõmus, et saab teisele rahakoti tagastada jms. Ühel juhul oli kiri kirjutatud perfektses inglise keeles, sel juhul 70% leidnutest saatsid selle rahakoti õigele omanikule. Teisel juhul oli kiri kirjutatud vigases inglise keeles justkui võõramaalase poolt. Sellisel juhul saadeti rahakott omanikule 30% juhtunutest. Erinevus tuleneb sellest, kas leidjad samastavad end esimese leidjaga. Me kasutame teiste inimeste tegusid otsustamiseks suurema tõenäosusega, kui nad on meile sarnased.
Willson 1987
Otsustas koos oma kahe sõbraga takistada sõjaväe relvasaadetisi. Heitsid raudteele maha. Eelnevalt teavitati oma plaanist ka relvatehase juhtkonda. Rongi meeskond ei vähendanud kiirust, Willsoni kaks sõpra pääsesid tervelt, aga ta ise jäi koperdama ja kaotas oma mõlemad jalad. Sõjaväe kiirabi keeldus teda haiglasse toimetamast, kuna öeldi, et see oli teadlik sõjaäve tegutsemise takistamine. Willson oli ise 4 aastat teeninud Vietnamis. Hiljem ta ei süüdistanud rongi meeskonda, kuna ta teadis täpselt, et käsk tuli kõrgemalt. Aga rongi meeskond nõudis Willsoni karistamist neile tekitatud kahju (stress, mis tekkis käsu täitmisel, teadlik inimese vigastamine) eest. See lugu sarnaneb kurikuulsa Milgrami katsega. Inimesed on valmis autoriteedi korraldusele alluma ka siis, kui nad tajuvad, et see teistele kahju tekitab.
120 aastat tagasi elas majandusteadlane Stuart Mill, kes väidetavalt teadis kõike, mis maailmas teada oli. 1972 aastal väitis Norman Mcrae, et me jõuame aega, kus mingi suvaline tossike, võib koguda infot tuhandeid kordi rohkem kui Albert Einstein. 20 aastat hiljem tänu internetile ja raamatukogude infosüsteemidele jms. osutus see väide tõeks. Meile kõigile on kätte saadav tohutu info hulk ja meie vaimne aparaat ei tule sellega enam toime. Inimesed on arvestades taustsüsteemi rumalamad kui iialgi varem.
Poetati tänavale aadressiga ümbrik, milles oli rahakott natukese rahaga ja mingi kiri, millest võis kindlalt järeldada, et leidja leidis rahakoti, mis oli juba kellegi poolt leitud ja seda oli tahetud posti teel tagastada, aga oli hoopis taas kaotatud. Kirjas oli, et inimene on rõõmus, et saab teisele rahakoti tagastada jms. Ühel juhul oli kiri kirjutatud perfektses inglise keeles, sel juhul 70% leidnutest saatsid selle rahakoti õigele omanikule. Teisel juhul oli kiri kirjutatud vigases inglise keeles justkui võõramaalase poolt. Sellisel juhul saadeti rahakott omanikule 30% juhtunutest. Erinevus tuleneb sellest, kas leidjad samastavad end esimese leidjaga. Me kasutame teiste inimeste tegusid otsustamiseks suurema tõenäosusega, kui nad on meile sarnased.
Willson 1987
Otsustas koos oma kahe sõbraga takistada sõjaväe relvasaadetisi. Heitsid raudteele maha. Eelnevalt teavitati oma plaanist ka relvatehase juhtkonda. Rongi meeskond ei vähendanud kiirust, Willsoni kaks sõpra pääsesid tervelt, aga ta ise jäi koperdama ja kaotas oma mõlemad jalad. Sõjaväe kiirabi keeldus teda haiglasse toimetamast, kuna öeldi, et see oli teadlik sõjaäve tegutsemise takistamine. Willson oli ise 4 aastat teeninud Vietnamis. Hiljem ta ei süüdistanud rongi meeskonda, kuna ta teadis täpselt, et käsk tuli kõrgemalt. Aga rongi meeskond nõudis Willsoni karistamist neile tekitatud kahju (stress, mis tekkis käsu täitmisel, teadlik inimese vigastamine) eest. See lugu sarnaneb kurikuulsa Milgrami katsega. Inimesed on valmis autoriteedi korraldusele alluma ka siis, kui nad tajuvad, et see teistele kahju tekitab.
120 aastat tagasi elas majandusteadlane Stuart Mill, kes väidetavalt teadis kõike, mis maailmas teada oli. 1972 aastal väitis Norman Mcrae, et me jõuame aega, kus mingi suvaline tossike, võib koguda infot tuhandeid kordi rohkem kui Albert Einstein. 20 aastat hiljem tänu internetile ja raamatukogude infosüsteemidele jms. osutus see väide tõeks. Meile kõigile on kätte saadav tohutu info hulk ja meie vaimne aparaat ei tule sellega enam toime. Inimesed on arvestades taustsüsteemi rumalamad kui iialgi varem.
# posted by Mart : 19:15
