kunst pole elu

Kaks meest seksivad naisega. Kuskil rannas. Eriti soojas kohas. Nad ei mõtle vaid naeratavad päikesele ja löövad omavahel plaksu. Nad teavad, et sellel hetkel, kui nad mõtlema hakkavad, puruneb kõik ja nad kukuvad talvisele tänavale bussipeatuse ooteputkasse.

Ühe naise elu on olnud keeruline ja emotsiooniderohke. Ta on kogenud palju. Ja on juhtunud nii, et tal on elus olnud kaks võrdset armastust. Ta ei saa sinna midagi teha. Need mehed absoluutselt ei salli teineteist. Naine sõitis lõunamaale puhkama ja läks randa päevitama. Ja ainuke, mida ta oleks osanud soovida, oli olla nende kahe mehega. Need kaks vihavaenlast tulid tema juurde just nagu ammused parimad sõbrad. Ja nad olid kolmekesi. Naine pani käekotist lutsukommi suhu. Ja ta teadis, et umbes siis kui komm on lutsutatud tuleb marsuut.

Rand, kus ujutab üle. Juhtub ka seda, et haid ujuvad randa. Lapsed jooksevad ja ilusad inimesed määrivad ennast kokku. Rannatoolide laenutamisega teenib väike tüdruk raha. Hommikul on märgata mõnda tervisportlast ja öösiti käratsevad seal pidulised. Rannavalve putkad ei ole punased ja nõmedad. Vesi on ära jäätunud ja puhub tuul. Inimesi ei ole.