kunst pole elu

Tüdruk tantsib poisiga. Nende vahel on midagi olnud, kuid eelkõige on nad kõlbelised tantsupartnerid. Nad tahavad edukaks saada ja tüdruk armastab tantsimist. Väike tüdruk kastab liivakastis kätt veeämbrisse ja veab näpuga liivale jooni. Tal pole kunagi olnud korralikult aega mängida. Esimesse huviringi läks ta neljakuuselt. Sellest sai narkootikum. Võistlustantsjana on ta edukas ja võidab palju rahvusvahelisi võistlusi. Kui ta tantsib, on tal kõik liigutused nii motoorseks muudetud, et ta saab mõelda omi mõtteid. Oma lapsega läheb ta mõni aeg hiljem iga päev mänguväljakule. Laps õpib päevi kergelt mööda saatma. Maailma tekib juurde üks päevavaras.

Poiss sööb liivakastis vihmausse. Ta nägi kuidas lõbus seltskond istus tänavarestoranis. Poiss arvas, et need inimesed söövad pitsad. Poiss käis isaga eelmine päev lõbustuspargis ja ostsid ka pitsat. Pitsa on tema arvates maailma kõige parem toit. Praegu ta sööb pitsat ja ajab juttu nende lõbusate noorte inimestega.

Kõrb. Lai ja piiritu. Mõnes kohas on surnud kaamelite kondid. Liiv on puru. Poiss pissib liiva peale. Juhtub midagi enneolematut.