kunst pole elu

Probleemideta inimesed on igavad. Nad lihtsalt töllerdavad ringi ja on igas asjas sinust seitse korda paremad. Nad veel ilusamad ka. Ja nad seksivad rohkem. Ja sama toit, mida sina sööd, maitseb neile mitu korda paremini. Neil pole raskusi hommikul tõusmisega ja nad ei põe mitte kunagi mitte midagi. Nende naeratuse peale sulab kogu maailm ja nende pahed muudavad neid ainult heakskiitvalt vooruslikumaks. Nad on alati karismaatilised. Neil ei ole vaenlasi. Neil sünnivad ilusad lapsed ja armastus armastab neid. Nad ei jää iial bussikontrollile vahele, kuigi nad pole iial piletit ostnud. Nende autodel ei lõpe bensiin. Nad ei oska koledad välja näha. Iga inimest, tuleb kahtlustada, et tal probleeme pole. Tõpraid on kõik kohad täis. Ma leian teid üles ja annan teid üles. Ja naudin probleeme ja muresid.

Probleemidega inimesed on igavad. Neil pole kunagi tegelikult midagi viga ja nende hädaldamine on teatraalne. Nad on alati igalpool viimased või kõige paremad. Ja kui on keskmikud, siis on kõige hullem. Nad on käinud kosmeetilisel operatsioonil ja nende suunurgad tõmmati seal tõesti ilusti allapoole kaardu. Nende negatiivne aura jõuab kohale kümme minutit enne kui nad ise.