kunst pole elu

"igastahes on meil koolis internet.....ja sattusin surfama orkutis ja inimeste blogspottides...sinu oma olen lugenud viimased kaks paeva ja veel pole lopuni jounud...... eks sa ju kai meil kirjutamisekoolitustel...kogu aeg ja ilusti voolavad nyyd su sonad......ei tule minu silme ette kujutluspilti yllatunud voi habelikust
mardist........voibolla on asi selles et enne kirjutasid rohekm seda midag nagid ja TUNDSID nyyd rohkem seda, mida sa motled ja palju palju rohkem on metafoore voi ma ei teagi kas need on metaforid ei ole vist...noh neid asju et vordeld tundeid voi midagi asjadega...kuigi see on huvitav oih aga lihtsalt voibolla ei kirjuta sa enam nii palju isiklikest asjadest ja siis tuleb jalle mart valja...voi peidad end motete taha

aga pean ytlema et vaga motlema panid su jutud ja ilusti kirjutad aga hoopis teistmoodi....ja nyyd loen edasi ja proovin vaadata millal sul see stiilike nii nii vaga muutus......"

"Aitäh ja kalli ilusa kirja eest. Päris mõtlema pani. Missugune "kirjanik" ma tahan olla ja olen. Ei tea. Aga kindlasti ei taha ma olla see kirjanik ainult, kes hullult mõtleb. Ja mõtlebki maailma välja. Ma ju oskan tunda ka. Vähemalt enne oskasin. Tahan osata."

Pean hakkama rohkem õppima oma sõpradelt.