kunst pole elu

Ta jooksis vastu hommikut ja unustas vaadata kas kell näitas tema jaoks õiget aega. Õige aeg oli see, mis käis kokku tujudega. Kui ta ei teadnud, mis tuju tal on, siis ta parem ei vaadanud kella. Nii tal polnud kunagi aega. Ta ei tahtnudki, et tal oleks seda. Ta läks magama, kui uni tuli ja ärkas ülesse, kui päike tuli.

Täna ta ärkas ja vaatas kogemata kella. Ta sai teada, et hea tuju peab võtma. Ta pesi hambad ja sõi külmkapi ära. Edasine päev jooksis kella järgi.