20050326
TOIVO & KETS
Toivo: Inimesed räägivad, et nad on üksikud...et nad armastavad seda kui saavad üksi olla...et nad tahavadki suhteliselt tihti maailmast puhata...aga see pole see...mitte kunagi pole see alati püsiv teadmine, et sind kodus ei oota keegi...mitte kunagi ei üllata ära tehtud voodi...mitte kunagi ei keeda vesi end hommikul ise...ei muidu mulle hommikud meeldivad, aga ma ei saa putru potti järgi jätta, sest õhtul ise enam seda süüa ei taha...ma ütlen alati uudistetädile tere ja igatsen teda öösel enda kõrvale...homme on suur reede...kõik kiirustasid koju või kohtamisele...kõigil oli kuhugi minna...ma tegin ka siis näo...asjaliku, et mis et ega ma eriti ei taha ka kauemaks teed jooma jääma...noh mul ka palju tegemist...ostsin Rimist pelmeene ja tulin otse koju. Ainult õli ei ole. Unustasin...lubasin enda eest hoolitseda ja näed nüüd unustasin õli osta...tegelikult mulle meeldivadki pruunikad pelmeenid.
Toivo paneb pelmeenid tulele. Istub tugitooli ja vaikselt hakkab liikuma käsi püksi. Võtab sahtlist pornoajakirja ja masturbeerib kiiresti. Hakkab nutma, viskub tugitooli lösakile, häälitseb ja tõmbleb. Keegi koputab uksele. Toivo ehmub ja ruttab pelmeene segama. Uksele prõmmitakse. Toivo avab ukse.
Kets: Sa tunned ära inimene taob ust kõvasti. Järelikult tahab väga sisse saada. Järelikult ei tasu muuta inimest närvilisemaks...kui taob nii kõvasti siis plaan on siseneda nii või teisiti. Järelikult on kasulikum prõmmimise peale avada uks võimalikult kiiresti...
Toivo: Kes te olete vabandage?
Kets: Praed pelmeene jah? Millised pelmeenid need on? Kas säästupelmeenid või pelmeenid lihatäidisega? Miks sa õli panni peale ei pane? Miks sa levitad oma teguviisiga sinist suitsu...
Toivo: Vabandage nüüd väga, mida te siin korraldate ja mida te siin tahate?
Kets: Ma tõin mune. Hakkame täna koos mune värvima. Malelaua võtsin kaasa. Mina mängida ei viitsi, ma olen selle jaoks liiga kärsitu.
Toivo: Kas ma peaksin teid tundma?
Kets: Kas te olete kunagi mõelnud, miks te siin maailmas elate?
Kets võtab pelmeenid ja viskab prügikasti.
Toivo: Misasja te teete, see on minu toit.
Kets: Mina ei usu, et sa elad siin maailmas ainult sellepärast, et süüa pelmeene. Sinus on hoopis rohkemat. Ära muretse, keedame munad, värvime ära ja ongi söök valmis.
Toivo: Ma ei taha ega tohi palju muna järjest süüa. See pane mu seedimise kinni...
Kets: Ükskord aastas võib...
Toivo: Ei või midagi, minge minema palun, te olete mingi idioot enda arust...
Kets: Sa läksid tööle, tahtsid raha teenida ja lubati et natuke näed vaeva ja saad tähtsamaks meheks. Nüüd oled paar aastat päris palju vaeva näinud, aga kas sa oled tähtsamaks meheks saanud? Sa oled teeninud raha ja ostnud selle eest uued viigipüksid ja sädelevat kingaviksi ja kohvi ja sügisel ostsid mantli, mis tegelikult ei vasta sinu rahakotile. Sa käid lõuna ajal kallis restoranis delikatessi näppimas ja õhtul ajad kodus pruune pelmeene sisse, et mitte näljaga magada...
Toivo: Aaaaaa, sa oled keegi meie büroost, ma olen vist seal näinud...
Kets hakkab Toivot pookima, Toivole valmistab see ebameeldivusi.
Kets: ...kas sul endal ka süda pahaks läheb kuidas eputad elu mida sul pole ja poed iga päev sa oled alaväärne ori kes sellise innuga poeb perse et see üllatab ennast ka...oled naljanumber...jäädki pugema. Alati. Tohutu innuga. Pane munad keema, tee midagi, mida sa vahid omas kodus tee midagi! Tee teed ka.
Toivo: Ma ei oska mune keeta...
Kets: Ma kujutasin ette, et meil tekib probleeme, aga selliseid. Juba olen sinus pettunud.
Kets tõuseb püsti ja paneb ise munad keema ja hakkab kappides sobrama. Toivo istub tugitoolis keras nagu sitahäda.
Kets: Kas sa tahad, et ma lähen ära?
Toivo: On sul kuhugi minna? Ma mõtlen, kas sul on keegi, kellega koos olla. Mina elan täiesti üksi ja see ongi minu probleem ja ...
Kets: Raisk, mida sa räägid! See ei ole sinu kõige suurem probleem...näe siin on pärnaõisi, esimene üllatus. Me teeme teed, mis on looduslik.
Toivo: Ma kardan sind. Sa oled nagu täpselt selline mees, kes võib heast peast mind läbi peksta ja korteri tühjaks varastada. Ma olen näinud filme ja teatris tehakse ka taolisi asju mõnikord, teatris mulle meeldib käia ja seda ei saa sa mulle ette heita. Ükskõik kui kõva mees sa oled.
Kets: Võta riidest lahti ja näita kui pikk su munn on...tegelikult ära võta ka, ma usun et oled füsioloogiliselt normaalne, tegelikult on sinu kõige suurem probleem see, et sa oled keegi teine, kes sa tegelikult ei ole...sul on madal enesehinnang tegelikult ja tegelikult lased pidevalt endale suure kalamehesaapaga pähe astuda, tegelikult oled sitane mardikas suurlinna, s...samas tegelikult sul suhtlusprobleeme pole, räägid täiesti vabalt juttu. Ka see on võit tegelikult.
Toivo: Ütle palun, kes sa oled?
Kets: Lao malendid lauale.
Toivo: Sa ei viitsi mängida.
Kets: Lao malendid lauale!
Toivo paneb pelmeenid tulele. Istub tugitooli ja vaikselt hakkab liikuma käsi püksi. Võtab sahtlist pornoajakirja ja masturbeerib kiiresti. Hakkab nutma, viskub tugitooli lösakile, häälitseb ja tõmbleb. Keegi koputab uksele. Toivo ehmub ja ruttab pelmeene segama. Uksele prõmmitakse. Toivo avab ukse.
Kets: Sa tunned ära inimene taob ust kõvasti. Järelikult tahab väga sisse saada. Järelikult ei tasu muuta inimest närvilisemaks...kui taob nii kõvasti siis plaan on siseneda nii või teisiti. Järelikult on kasulikum prõmmimise peale avada uks võimalikult kiiresti...
Toivo: Kes te olete vabandage?
Kets: Praed pelmeene jah? Millised pelmeenid need on? Kas säästupelmeenid või pelmeenid lihatäidisega? Miks sa õli panni peale ei pane? Miks sa levitad oma teguviisiga sinist suitsu...
Toivo: Vabandage nüüd väga, mida te siin korraldate ja mida te siin tahate?
Kets: Ma tõin mune. Hakkame täna koos mune värvima. Malelaua võtsin kaasa. Mina mängida ei viitsi, ma olen selle jaoks liiga kärsitu.
Toivo: Kas ma peaksin teid tundma?
Kets: Kas te olete kunagi mõelnud, miks te siin maailmas elate?
Kets võtab pelmeenid ja viskab prügikasti.
Toivo: Misasja te teete, see on minu toit.
Kets: Mina ei usu, et sa elad siin maailmas ainult sellepärast, et süüa pelmeene. Sinus on hoopis rohkemat. Ära muretse, keedame munad, värvime ära ja ongi söök valmis.
Toivo: Ma ei taha ega tohi palju muna järjest süüa. See pane mu seedimise kinni...
Kets: Ükskord aastas võib...
Toivo: Ei või midagi, minge minema palun, te olete mingi idioot enda arust...
Kets: Sa läksid tööle, tahtsid raha teenida ja lubati et natuke näed vaeva ja saad tähtsamaks meheks. Nüüd oled paar aastat päris palju vaeva näinud, aga kas sa oled tähtsamaks meheks saanud? Sa oled teeninud raha ja ostnud selle eest uued viigipüksid ja sädelevat kingaviksi ja kohvi ja sügisel ostsid mantli, mis tegelikult ei vasta sinu rahakotile. Sa käid lõuna ajal kallis restoranis delikatessi näppimas ja õhtul ajad kodus pruune pelmeene sisse, et mitte näljaga magada...
Toivo: Aaaaaa, sa oled keegi meie büroost, ma olen vist seal näinud...
Kets hakkab Toivot pookima, Toivole valmistab see ebameeldivusi.
Kets: ...kas sul endal ka süda pahaks läheb kuidas eputad elu mida sul pole ja poed iga päev sa oled alaväärne ori kes sellise innuga poeb perse et see üllatab ennast ka...oled naljanumber...jäädki pugema. Alati. Tohutu innuga. Pane munad keema, tee midagi, mida sa vahid omas kodus tee midagi! Tee teed ka.
Toivo: Ma ei oska mune keeta...
Kets: Ma kujutasin ette, et meil tekib probleeme, aga selliseid. Juba olen sinus pettunud.
Kets tõuseb püsti ja paneb ise munad keema ja hakkab kappides sobrama. Toivo istub tugitoolis keras nagu sitahäda.
Kets: Kas sa tahad, et ma lähen ära?
Toivo: On sul kuhugi minna? Ma mõtlen, kas sul on keegi, kellega koos olla. Mina elan täiesti üksi ja see ongi minu probleem ja ...
Kets: Raisk, mida sa räägid! See ei ole sinu kõige suurem probleem...näe siin on pärnaõisi, esimene üllatus. Me teeme teed, mis on looduslik.
Toivo: Ma kardan sind. Sa oled nagu täpselt selline mees, kes võib heast peast mind läbi peksta ja korteri tühjaks varastada. Ma olen näinud filme ja teatris tehakse ka taolisi asju mõnikord, teatris mulle meeldib käia ja seda ei saa sa mulle ette heita. Ükskõik kui kõva mees sa oled.
Kets: Võta riidest lahti ja näita kui pikk su munn on...tegelikult ära võta ka, ma usun et oled füsioloogiliselt normaalne, tegelikult on sinu kõige suurem probleem see, et sa oled keegi teine, kes sa tegelikult ei ole...sul on madal enesehinnang tegelikult ja tegelikult lased pidevalt endale suure kalamehesaapaga pähe astuda, tegelikult oled sitane mardikas suurlinna, s...samas tegelikult sul suhtlusprobleeme pole, räägid täiesti vabalt juttu. Ka see on võit tegelikult.
Toivo: Ütle palun, kes sa oled?
Kets: Lao malendid lauale.
Toivo: Sa ei viitsi mängida.
Kets: Lao malendid lauale!
# posted by Mart : 01:56
