kunst pole elu

Eile oli mul halb ühendus. Mul on tihti halb ühendus. Mõtlesin natuke kirjutada ja kirjutasin ikkagi. Lihtsalt arvutisse.

Ma jalutasin täna jala koju. Poolel teel liitus minuga ka Kristo. Meil mõlemal oli tunne, et tahaks midagi nagu teha, aga kuhugi inimeste sekka pole asja. Nii me otsustasimegi jalutada. Käia mulle meeldib. Kõmpimine on üks mõtlemise vorme. Lõunapausi ajal istusin üksi vaatleplatvormi ääre peale ja nautisin päikesega koos väikeste poiste jalgpallimängu all staadionil. Ja siis üks tuvi tuli minu juurde. Ta tuli ütlemata lähedale. Ta ei kartnud mind. Rohkem vast kartsin mina, et hirmutan ta ära. Aga lõpuks hüppas ta ise potsti kiviääre pealt maha. Mulle meeldis selle tuvi iseloom.

Ja mulle meeldib uue paavsti ametinimi. Benedictus.