kunst pole elu

mul tuli täna üks isekas mõte natuke. sõitsin bussiga ja mõtlesin oma hjorteni peale ja sellele, kui palju mult küsitakse, et kust selline ratas pärit on ja mis lugu tal on. ja siis ma ei oska midagi öelda, sest midagi ei ole teada ja lausa kahju hakkab rattast, et ta oleks palju ilusamat lugu väärt. siis meenus, et mulle öeldi, et ma mõtleks ise loo välja ja meenus ka, et ma kunagi proovisin teha seda, aga ma ei ole mingi jutuvestja ja tuju läks kehvaks. nüüd mõtlesin bussis, et vahel oleks vaja olla küll selline kirjutaja nagu mart näiteks. siis tuligi see isekas mõte, et mart võiks kirjutada mu hjortenist. selle mõtte ma laitsin maha ka kohe, et keegi ei hakka käsu peale võõrale inimesele ja võõrast asjast loomingut tegema ja siis ma otsustasin, et ei küsi üldse. aga siin sa kirjutasid oma tulevasest rattast ilusti ja ma ei saanud enda omast rääkimata jätta. et nüüd rääkisin ära ja kui ma vajutan seda ärasaatmisnuppu, siis ma kahetsen kohe ka, aga ma ikka saadan.

http://www.hot.ee/maarjaurb/digipi4.jpg
 

Hjorten alguses häbenes. Tohutult häbenes. Katastroofiliselt peitis oma kumme. Hiljem tundus see talle päris teistmoodi. Ja siis sai ta aru, et ta on eriline. Et see, et ta on maalt pärit ja teistsuguste kommetega kui paljud paljud teised rattad linna vahel, et see lihtsalt on ja jääb ja see on tore.

Hjorten armastas seda kui ta sai sõita. Ta oli maal lapsena selgeks õppinud, et võidusõit ja kihutamine ja kihutmise ilu, et see pole õige ratta ainuke maailm. Et õige maailm on see ratimlik suhe, mis sai tekkida. Ja ainult kahekesi koos õige omanikuga saab ratas olla hea. Hjorten tahtis saada maailma parimaks rattaks. Ta ei teadnud, mis see tähendab. Ja ta ei teadnud, kellega ta võistlema peab. Nüüd kui Tema Enda Tüdruk tallab teda, siis ta tunneb seda. Ja ta oskab olla ratas keset kõike. Hjorten on juba suur ja ta kasvab veelgi. Sest vabal ajal ta mõtleb ja tal on plaan rääkida ratimlikkusest veel teistelegi ratastele, kes peaksid tahtma kellegiks saada.
 

võtan ta täna kuurist välja ja räägin talle seda. et kas ta mäletab kuidas ta agul häbenes ja kas tal mitte ei ole päris hästi läinud. aitäh, mart.
 

kas ratimliku kohta on õigekeelsussõnaraamatus ka kirjas midagi? või on eesti keel jälle ühe sõna võrra rikkam.
 

Pole õssi pidev lugeja, vahel on nii, et lihtsalt mingid tähed ütlevad seda rohkem kui mingi võtta olev tähekompinatsioon