kunst pole elu

Ma jooksen lilleputkade juurest viuhti mööda ja karjun üle tänava, et kas ma võtan kollaseid tulpe. Keegi viipab, et võta võta, kui tahad võta palju. Ma ei tea kas tahan. Pole vist vaja. Pole vaja narkootikumi. Korraks rõõmustada ja lõpmatusse kaduvatele varjudele lootusetult üritada lilli kinkida. Aga päris ise olles ma kindlasti tahan seda...

Ma tahaksin seista päev läbi valves ja lillede kaudu kõigiga suhelda. Ma tean ette, et kõik ei taha minuga suhelda, aga maailm on liiga tugev, et mitte kergelt seda kõike võtta. Tondid täna oleme üle raha ja naudime tulpe.

Ma olen äärmiselt uudisihimulik. Tallinna loomaaeda toodi lõvikutsikas.