kunst pole elu

Et ära teenida ühiskonda, siis võtan ette kaks sotsiaalset välireklaami. (Klippe pole näinud, ei tea kas ongi, internetist ei leidnud).

"Maga kaineks, siis sõida"
Neid plakateid on pool linna täis. Või terve linn. Või terve riik. Ja siis popikoon Aivar Riisalu tõistis veel kisa, et see mees, kes padjaga seal magab võib olla äkki tema. Kõmu kui palju. Aga nüüd. Mida tähendab see slogan? Tähendab siis seda, et kui sa oled alkoholi- ja/või narkojoobes, et siis on parem minna magama kui autorooli, et siis saad sirgeks ja siis sõidad. Nii peaksime me seda reklaami mõistma ja seda me ka teeme. Tegemist on väga labase reklaamiga. Baaseeldus on see, et nagunii on joomist niipalju, et seda pole mõtet varjata. Reklaam on otseselt suunatud neile inimestele, kel võib olla purjakil peaga tuju autorooli ronida ja/või nende lähedastele. Tegelikult võibki seda reklaami mõista natuke alkoholi tarbimise propagandana. Tahetakse hetkel parandada midagi, seda et alkoholi tarbinud juhte oleks suvel vähem, aga kokkuvõttes võib siuke reklaam mõjuda ainult negatiivselt. Niimoodi eksponeerides lamedust ei jõua kuhugi. Inimene ei tohi hakata arvama, et joomine on lahe ja peale joomist magamine on lahe. Siuke reklaam peaks olema a la midagi sellist "JOOME VETT JA MORSSI, TEEME SPORTI JA OLEME ILUSAD!" Ühiskonnale tuleb riigi raha eest tehtavate tänavaplakatitega sisendada positiivsust ja elujõudu. Üks Postimehe artikkel ka.

"Märka inimest, mitte haigust"
Kampaania pressiteade Mitut aidsihaiget sa tead? Kas aidsihaigele meeldib endal kõigile rääkida, et tal on aids? Noh niisama rääkida. Kas meile üldse meeldib rääkida, et meil on midagi koledat või meie tervis jumpsib või kuidas on sellist juttu kuulata? Loomulikult virisetakse, palju virisetakse, aga see oli ju tegelikult see, mis me tahame teistelt saada ja teistele anda. Kui ma jääks aidsi, kas ma ütleks seda kohe teistele? Ei vist, aga mitte sellepärast, et ma kardaks, et nad hakkaksid must eemale hoidma. Inimesed on piisavalt targad, et teada, et aidsi niisama ei saa, et kas siis verega või suguühtest ja kui ei ole, siis on selle kampaania baaseeldus vale Ma arvan, et aidsihaigele tõesti ei meeldi, et teised teda vaadates mõtleks, et ta on aidsihaige ja sellepärast ta niisama lihtsalt tuttavatega sellel teemal ei räägigi. Ja nii ongi normaalne. Nii tegelikult võin ka mina mõnda aidsihaiget tunda teadmata ta haigusest midagi. Aga ma ei ole ette paha, et kardaks teda nagunii. Kas antud kampaania valmistab ette seda, et aidsihaiged tuleksid kapist välja ja hakkaksid korraldama paraade nagu seda teevad homoseksualistid? Las inimesed elada. Lihtsalt elada. Ükskõik kes nad on ja stigmasi me paneme nagunii ja las nad siis olla ka pigem positiivsed. Minu arust võiks olla antud kampaania a la "ÄRME KARDA ELADA. ME OLEME HEAD. KA SINA"