20050627
MAAL VOL2 kiire lõppmäng
Kuna mu tekst on lohakas ja esineb hetki, kus ma teda naudin, siis ma lasen tal lihtsalt tulla. Aga kuna nüüd on nii, et ma enam päris täpselt ei mäletagi mis seal maal oli või ei olnud, siis pole vist järjejutuks võimeline. Mul pidi palju vigu ka olema. Nii komad, käänded kui väljendus.
Igatahes maalesõidu ajal ma magasin. Seal tegin alguses metsas täiesti ebapraktilised kasevihad, mida küll hiljem korra sai saunas kasutatud. Osad rootsud jäid pundist päris korralikult välja tilpnema. Raske on leida ka metsakaske, mille lehed ei algaks vähemalt kümme meetrit kõrguses. Neljapäevane jaaniõhtu sai peetud, vanaema jõi koos teistega sinist dzinni ja ma kardsin, et neil hakkavad sarved kasvama.
Reedel veidi saagisin ja lõhkusin. Teised tegid teisi töid. Siis võtsin osad ploomi oksad maha, mis lauta viivaid elektrijuhtmeid pidavat mädandama. Õhtupoolikul käidi suure kombe kohaselt kõik surnuaiad läbi ja istutati lilli. Mina juhtisin autot. Ma ei salli kunstlilli, mis osadele haudadele olid kellegi poolt eelnevalt topitud. See on veel hullem kui sünnipäevaks kunstlille viimine. Neljapäeval käisime ka paar korda Rautina järves ujumas. Lapsepõlves käisime seal tihit ujumas kui oli heinaaeg. Tore järv ja päris soe.
Laupäeval ma trimmerdasin ja teised noored riisusid muru kokku ja viisid lauda taha hunnikusse ära. Maal on päris palju trimmerdada. Laupäeval käisime ka neli korda ujumas ja õhtul sarnaselt kahele eelnevale päevale saunas. Ja siis korra sain maailma peale pahaseks. Noh nagu ma ikka korraks täiega pahaseks saan, väike jonn üksi ja samamoodi edasi. Midagi pole teha, selline see elu juba on.
Pühapäeval tegime nipet-näpet. Panin trimmeri ja sae ära, ema pesi pesu, mina koos Madleeniga ka autot. Ja siis vanaema käis pesus ja jõudis toa juurde ja istus korra toolile ja vaatas õue peal olevat autopesu ja lausus: "Või jumal, see auto pole nii puhas kunagi olnudki, läigib vastu nagu juudi munn." Pärast sõime veel praekartuleid ja kuulasime (naersime) vanaema arvustust raadiost tulevale Siiri Sisaski laulmisele (lits pidavat kõik laulud ära rikkuma). Tagasiteel juhtisin autot ja Tallinn-Tartu manteel sain harjutada möödasõitmist. Sain hakkama. Kuigi see auto juhtimine on ka närverakke hammustav tegevus.
Vast jõuan veel see aasta maale.
Igatahes maalesõidu ajal ma magasin. Seal tegin alguses metsas täiesti ebapraktilised kasevihad, mida küll hiljem korra sai saunas kasutatud. Osad rootsud jäid pundist päris korralikult välja tilpnema. Raske on leida ka metsakaske, mille lehed ei algaks vähemalt kümme meetrit kõrguses. Neljapäevane jaaniõhtu sai peetud, vanaema jõi koos teistega sinist dzinni ja ma kardsin, et neil hakkavad sarved kasvama.
Reedel veidi saagisin ja lõhkusin. Teised tegid teisi töid. Siis võtsin osad ploomi oksad maha, mis lauta viivaid elektrijuhtmeid pidavat mädandama. Õhtupoolikul käidi suure kombe kohaselt kõik surnuaiad läbi ja istutati lilli. Mina juhtisin autot. Ma ei salli kunstlilli, mis osadele haudadele olid kellegi poolt eelnevalt topitud. See on veel hullem kui sünnipäevaks kunstlille viimine. Neljapäeval käisime ka paar korda Rautina järves ujumas. Lapsepõlves käisime seal tihit ujumas kui oli heinaaeg. Tore järv ja päris soe.
Laupäeval ma trimmerdasin ja teised noored riisusid muru kokku ja viisid lauda taha hunnikusse ära. Maal on päris palju trimmerdada. Laupäeval käisime ka neli korda ujumas ja õhtul sarnaselt kahele eelnevale päevale saunas. Ja siis korra sain maailma peale pahaseks. Noh nagu ma ikka korraks täiega pahaseks saan, väike jonn üksi ja samamoodi edasi. Midagi pole teha, selline see elu juba on.
Pühapäeval tegime nipet-näpet. Panin trimmeri ja sae ära, ema pesi pesu, mina koos Madleeniga ka autot. Ja siis vanaema käis pesus ja jõudis toa juurde ja istus korra toolile ja vaatas õue peal olevat autopesu ja lausus: "Või jumal, see auto pole nii puhas kunagi olnudki, läigib vastu nagu juudi munn." Pärast sõime veel praekartuleid ja kuulasime (naersime) vanaema arvustust raadiost tulevale Siiri Sisaski laulmisele (lits pidavat kõik laulud ära rikkuma). Tagasiteel juhtisin autot ja Tallinn-Tartu manteel sain harjutada möödasõitmist. Sain hakkama. Kuigi see auto juhtimine on ka närverakke hammustav tegevus.
Vast jõuan veel see aasta maale.
# posted by Mart : 17:22
