kunst pole elu

Ma ei tea paljud inimesed on seda tähele pannud, aga hullult debiilne ja imelik asi on see, et paljudel sportlastel, treeneritel ja muidu meestel on see komme, et kui annavad televiisoris intervjuud, siis nad panevad käed seljale ja hakkavad küljelt küljele loksuma nagu mingid emased kanad.

Kunagi kui uncle bensi kasted tulid Eestisse ja neid televiisoris reklaamiti koos pikateralise uncle bensi riisiga, siis oli tunne, et ei ole lihtsalt olemas maailmas paremat toitu. See oli jumalik. Nüüd oli ükspäev mul kõrtsis päevaprae peale (mis oli kebabi pähe müüdud hakkliha kotlet) ohtrasti pandud sedasama onu bensi. Siis tundus, et see kaste oleks võinud jääda unistuste kastmeks. Aga need kunagised onu bensi telereklaamid tegid siiski seda, et onu bensi teab igaüks. Kui sa tahad kastet teha, siis pane koort, majoneesi ja ketšupit, võid lisada ka veidi riivitud puljongikuubikut. Kui sa tahad salatit teha, siis pane kurki, tomatit ja koort ja soola, võid lisada tilli, rohelist sibulat.

Ma ei tea kas ma nüüd olen selle poolt või ei ole selle poolt, et kummikutest on saanud moeese.