kunst pole elu

Ärge pange pahaks, aga suvel ma siia vist eriti ei kirjuta. Pole millegist kirjutada (Vale! Lausvale, aga nii on). Suvel ma kirjutan küll, aga kui täna veidi tegin blogide lugemise ringi, siis tundus, et see kõik on ila. Vastikult päevakajaline, ühiskonna ja elukeskne. Veidi on vist kirjutamine leidnud teise väljundi kui ajaveeb. Ja ma ei oska siia ilusaid pilte üles panna ka.

Ma arvan, et kui teen suvel mõne seikluse, siis sellest annan teada. Jaanipäeva paiku vist lähen jälle maale.

Eile käisin rattaga Viimsis juuksuriCarmeni juures. Randades õppisin veidi kiikumist. Kolm hommikut olen järjest jooksmas käinud. Suvi on spordi, päikese ja armastuse aeg.