20050831
PÄRAST LÕUNAT
Kaks vana naist pilluvad raamatukogus teineteist raamatutega.
Milvi: Sina ei tea, mida sina tohid lugeda. Sa ei oska üldse lugeda. Võta ja hari ennast.
Runna: Loe palun läbi raamatud, kus räägib kes sa oled ja miks sa siia maailma sündisid. Loe palun läbi oma enese eellugu.
Milvi võtab tikud ja süütab kaks riiulit.
Runna: Tõde ei põle, tõde ei kao, sinu ma võtan alasti ja kisun veriseks.
Runna ründab Milvit, Milvi kaitseb ennast põlevate raamatutega.
Milvi: Kui sind poleks olemas, oleks see raamatukogu ja meie maja ja meie küla ja kogu rajoon, võib-olla isegi riik ja maailm ning universum palju parem koht. Miks sa pole juba ära surnud?
Runna: Ma ei sure enne kui sina oled juba mulla all!
Milvi põletab käed ära ja hakkab nutma. Runna ehmub nuttu nähes.
Runna: Vett, tooge vett, inimene sai viga, kus on ravimid.
Runna kallistab nutvat Milvit ja tuli võtab juba kogu raamatukogus võimust. Teised inimesed on ära jooksnud.
Runna: Ära nuta, ära sa nuta, me ei sure kunagi ära, sest see maailm vajab kriitikuid ja sa ju tead, et kriitikud on surma vastu immuunsed.
Milvi: Sa oled nii tark, ma tahan sind veel kuulata.
Runna: Ma ei julge rääkida, sest ma ei mäleta midagi.
Milvi: Polegi midagi mäletada, kõik on olnud jama, mõtle kohapeal välja.
Raamatukogu variseb kokku, tuletõrjeautode sireenid üürgavad.
Milvi: Sina ei tea, mida sina tohid lugeda. Sa ei oska üldse lugeda. Võta ja hari ennast.
Runna: Loe palun läbi raamatud, kus räägib kes sa oled ja miks sa siia maailma sündisid. Loe palun läbi oma enese eellugu.
Milvi võtab tikud ja süütab kaks riiulit.
Runna: Tõde ei põle, tõde ei kao, sinu ma võtan alasti ja kisun veriseks.
Runna ründab Milvit, Milvi kaitseb ennast põlevate raamatutega.
Milvi: Kui sind poleks olemas, oleks see raamatukogu ja meie maja ja meie küla ja kogu rajoon, võib-olla isegi riik ja maailm ning universum palju parem koht. Miks sa pole juba ära surnud?
Runna: Ma ei sure enne kui sina oled juba mulla all!
Milvi põletab käed ära ja hakkab nutma. Runna ehmub nuttu nähes.
Runna: Vett, tooge vett, inimene sai viga, kus on ravimid.
Runna kallistab nutvat Milvit ja tuli võtab juba kogu raamatukogus võimust. Teised inimesed on ära jooksnud.
Runna: Ära nuta, ära sa nuta, me ei sure kunagi ära, sest see maailm vajab kriitikuid ja sa ju tead, et kriitikud on surma vastu immuunsed.
Milvi: Sa oled nii tark, ma tahan sind veel kuulata.
Runna: Ma ei julge rääkida, sest ma ei mäleta midagi.
Milvi: Polegi midagi mäletada, kõik on olnud jama, mõtle kohapeal välja.
Raamatukogu variseb kokku, tuletõrjeautode sireenid üürgavad.
# posted by Mart : 22:40
