kunst pole elu

Kooli algus on väsitav. Ei teagi kas tahan või pelgan neid mängufilmi pikkusega päevi. Või lihtsalt pole ma võteteks korralikult ette valmistanud. Pole stsenaariumiga tutvunud ega oska režissööri kõrgelt hinnata.

Aga vist pole midagi parata, et see hommikuste asjalikult ruttavate inimeste lõhn on nakkav. Ja jälle ei tea. Kas tuleks olla õnnelik, et saab ahmida nende stiilis või tuleks kleepida kaela ümber silt "tavaline rutiinar".