kunst pole elu

See Tartu aur ja Draamafestivali melu lõid tõesti veidi ninna. Mulle oli see värskendav. Suudsin õhtuti kauem üleval olla kui argises Tallinnas. Vahel mul tõesti meeldib õhtuti üleval olla ja mõne inimesega juttu rääkida. Mängisin ka jalgpalli, eest näitlejate punt küll kaotas soomlastele 3-4, aga vägisi võita polegi taolise mängu eesmärk. Peaasi on tekitada emotsioone ja neid jagus nii platsil olevatele mängijatele kui publikule.

Ja eile hommikul istusin ma Tartu äärelinna paneelmajas ja veidi mõtlesin.

Tihti on nii, et tahaks maailma lahterdada. Ilusa maailma panna paremale käele ja ülejäänu vasakule...Siis tuleb tuju seda süsteemi täiustada. "Vasaku käe ülejäänu" saab veel näiteks tükeldada kurjuse osakonnaks, ülbuse osakonnaks ja haiget tegevate tunnete osakonnaks....Ja paremal käel olev ilus maailm võiks täna näiteks jaotuda pehmuse toaks ja hoolivuse kohvikuks.

Ja kui oled ilusti kõik valmis saanud, siis hakkad endale haiget tegema. (Või rõõmu valmistama).

näe nüüd tuleb kiirsaadetisena terve riiuli täis dokumente kurjuse osakonda
tehke kiirelt ruumi, need on tähtsad paberid
me saame aru, et teil on veel eelmised menetlused läbi vaatamata
aga meie pakume lihtsalt transportteenust
järgmise kaubikuga tuleb uus sisustus osakondadesse...

JA SA EI JÕUA SEDA ENAM KUULATA
Sa tahaks kohvikus süüa kohupiima-õunakooki ja hullata, lõputult hullata toas, kus pole teravaid nurke!

Täna tegi ema mulle uuel pliidil uue panniga pannkooke. Endised. Maitsev pühapäeva algus.

Üks hea mees teisest heast mehest.