20050920

PUHH

Ma jooksen ja ma jooksen ja lõpuks ma väsin ära. Algasid üliõpilaspäevad, mõne aja eest olid need minu jaoks väga vahvad üritused. Stiilijalgpalli naerud ja õlletelgi kilked. Aga nüüd olen ma sest maailmast võõrdunud. MULL milles jooksen on küll kummist seintega, aga see kumm juba nii kergelt ei katke. Lihtsalt viskab seestpool mulli piuhti teise seina...

Ja ma ei saa uuesti üritada põgeneda, sest esimesele ebaõnnestunud katsele järgnes see, et jäin suure mulli sisse seinast-seina põrkuma.

Kui mu mull hakkab veidikenegi rebenema...siis meeldiks mulle see, et tuleksid väikesed lapsed koos õhupallide ja kummikeksu ja jalgapalliga minu mulli sisse hullama. Nad võiks tulla kambas koos hõisete ja päikesega.

Ja aru ma ei saa, miks näen ma pidevalt enne uinumist mõtet, et ma olen mingid inimesed pantvangi võtnud ja igaks juhuks tulistan ühe inimese pihta. Sellepärast tulistan, et inimesed näeksid suurt vereloiku ja tunneksid hirmu ja ma võiksin naerda.

Comments: Postita kommentaar



<< Home
eXTReMe Tracker

This page is powered by Blogger. Isn't yours?