kunst pole elu

Tahtsin rääkida südamelt ära. Eile umbes kella nelja ajal uitasin mööda linna raadiomaja suunas. Mul oli tunne, et Tallinna tänavatel liigub palju vange. Aga neist keegi ei tahtnud ebameeldivusi, möödudes jõllitasin mina rohkem neid. Vangid liiguvad tavaliselt kahekesi, sest üksik vang ei oska liikuda ilma komplekse demonstreerimata. Vangid on julmad ja pahad ja neile on vaja väga väikest põhjust, et teha kurja.

Ma usun, et ma ei lähe kunagi vangi. Mul puudub sisemine jõhkrus, millest aeg-ajalt puudust tunnen. Mu energia saab alguse maksast ja on orienteeritud rahulikkusele, kunstile, ilule.

Ma ei oska oma esimest armastust põhjendada. Jalgpall on jõhkrus.

Samas olen ma alati fantaseerinud ja mõelnud, et kui mul oleks relv ja peaksin kellelgi maha laskma, et kas ma lööksin põnnama. Ma ei vasta kindlalt Jah, et ma löön põnnama. Siiski ma ei taha, et elu mulle taolise dilemma pakuks.

Pärast kõike. Kui raadiomajast lahkusime, siis suundusid dramaturgid Double Coffee kohvi kohvikusse. Või peaks nende kohvikute kohta rohkem ütlema kohvirestoran? Tähendab põhimõtteliselt on nii, et kui ühel dramaturgil on raha ja tal on üllameelsushoog peal, et siis on kõigil dramaturgidel raha. Kuna Toompeal algas enne seitset minu juhtimisel kunsti proov, siis Marion üllatas mind suure kaasavõetavad Lattega. Jätsin tüdrukud omavahel kohvi ja õhtut nautima.

Nii ma siis tatsasin pimedas õhtus Toompea poole, käes üks meie ajastu märk. Kohvitops on sümbol. Kohvi on kultus, kohvi on jõud. Tähendab juhtus nii, et Latte oli maitsev, aga tänu kiirele limpsamisele lõppes õige pea. Ja siis ma avasin kaane ja seal oli vaht.

Palju vahtu, palju maitsvat vahtu. Mul polnud enam seda pulka, millega segatakse suhkrut, mul polnud ühtegi abivahendit suurest topsist vahu kättesaamiseks. Kuskil Draamateatri juures võtsin vastu lõpliku otsuse, sest tahan ikkagi olla meie ajastu laps.

Sõrmed liikusid topsi ja pärast seda suhu. Esimene kord oli uje, teine juba kiirem, kolmandal korral unustasin ennast nautima. Vaht on see, mida vajame. Ma polnud pahane, et vedelikku polnud suure Latte kohta just eriti palju.

Ma olen vahusööja. Ma tean veel vahusööjaid.