kunst pole elu

Pühapäeval koolis käia on pühapäeva tunne. Alguses on väga ebameeldiv minna, pärast on suhteliselt rahulik olla. Pühapäev annab kooli jaoks vabanduse, et vaata kui tubli ma olen, et ma koolis olen. Nii et tegelikult on küll päevad erinevad, kuigi kõik on koolipäevad.

Ma veel ei lõpeta.

Nohud ja köhad. Ma ei ütleks, et nad ründavad või vägivallatsevad, lihtsalt nad vaatavad kriitilise pilguga igat haavatavat ja teevad siis personaalselt igale juhtumile kontruktiivsed märkused. Kuna praegu hakkab vaikselt kruttima kõrgperioodi suunas, siis tihti tekib ka juba arusaamatusi. Ma ei tea palju inimesi tahaks kirjutada seletuskirja...

"Mina ei ole külmetanud, ma tõesti ei ole teinud tahtlikult midagi valesti, vaadake härra nohu ja proua köhake, minuga ei tasu tüli norida, sest ma mul on suur vend..."

Rahvas ostab eliksiire.
Mina ei söö tablette.
Tüdrukud, ärge teie ka sööge...

Ma arvan, et lõpetuseks tuleb veelkord katkendliku mõtlemisega inimese tunnusmärk. Ma ei jäta kõiki otsi lahtiseks. aga ma pole praegu sulgeja.

...