kunst pole elu

Esmaspäeval tegin hardcore-tõlkimist. Teisipäeval naersime seda. (Aadam viskub Eeva kõrvale pikutama...ma ei seleta teile seda nalja lahti.) Kolmapäeval mõtestasime kirjandusseminaris Jean-Claude Romandi ehk siis Vaenlast ja kolmapäeva õhtul jooksime marti. Neljapäeval põgenesime Haapsallu ja vaatasime akendest madala linna kodudesse. Reedel loen näidendeid ja teen proovi. Laupäev, pühapäev mõtlen ja loen ja vist kirjutan ja käin ühel sünnipäeval. Päris selge see pole, mis esmaspäevast lahti läheb. Aga võiks vist öelda, et uus nädal.

Adjöö.