20051215

pöäh

Ma ei tea millest see tuleb, et detsembrikuud on need kõige hullemad. Eelmine aasta oli, üleeelmine aasta oli, see aasta on ka. Ma ei tea mida ma tahan. Vist seda, et oleksin kaugemal. Inimestest, sündmustest ja kohustustest.

Üleüldse kõigist inimestest, mitte ainult inimestest, keda võiks minuga kuidagi suhestuda. Jan Kaus ütles oma pika ja suhteliselt isikliku arutelu tulemusel kolmapäeval hommikul, et „Vaadake vahe on selles, et mina olen kirjanik ja teie ei ole“

Oi kuidas ma teda tol hetkel kadestasin. Mitte sellepärast, et oleks võimalus või oskus raamatuid kirjutada ja mingid inimesed loeks neid raamatuid, vaid sellepärast et tõesti oleks vabadus. Vabandus kõigest. Kirjanikud ei puudu põhjuseta, kirjanikud on alati tööl, kirjanikud ei pea rääkima.

Ma olen arg. Minust ei saa kunagi kirjanikku. Jan Kaus on praegu Kirjanike Liidu esimees, aga ta lubas, et ta rohkem ei kandideeri sellele kohale, sest ta tahab kirjutada ja lugeda.

Kui vannitoast tulin, siis arvutiklappidest kostus „Parem aeg, parem aeg, jälle tulema peab...“
Aga millal? Mul on tunne, et mina olen ära teeninud paradiisi.
Osa minust on astunud mängust välja.

Comments:
v-o tulebki kõigepealt mängust välja astuda. öelda viisakalt "see pole minu mäng, pardón," ja astuda välja, et luua enda mäng.
v-o on mäng illusioon, sootuks veel mängudest välja astumine või nende loomine. v-o kui me arvame, et me oleme välja astunud, asume me tegelikult lauamängu nurgaruudul, sest me saime prison cardi.
v-o me ei räägi sinuga, mart, praegu samast mängust.

mulle meeldib öelda v-o, sest see on ebakindel ja ma ei pea vastutama nii väga oma sõnade eest. mina ei tea, mis on õige. lihtsalt mõned asjad meeldivad ja mõned ei.
 
mantra gora...
 
Postita kommentaar



<< Home
eXTReMe Tracker

This page is powered by Blogger. Isn't yours?