kunst pole elu

Astusin sisse lahmakasse Ülemiste keskusesse. Alati on naljakas, kui emaga koos kolame poode mööda. Ema tahtis täna saada kauboisaapaid laintantsu trenniks, ei leidnud paslike. Mina ostsin ära esimesed püksid, mis jalga proovisin ja ka esimesed jalanõud, mis silma jäid. Kassapreilid hakkasid mulle veel rääkima mingist niiskuse vastasest hooldevahendist ja ma ei tea veel mis, ma mõtlesin, et kurat tõmmake juba mu kaart läbi ja andke mu sussid siia. Siis ostsin veel siukese noortepärase õlakoti, mille peal on suurelt kiri "Puma". Ja siis oli nii uhke kolada suurte kilekottidega mööda suurt kaubamaja ja siis ma ostsin veel pehmet jäätist ka.

Alati laske oma asjad panna suurde ja vastupidavasse kilekotti. Sest kodus on vaja häid prügikotte.