20060110
tulevane meister
Bussis oli üks väike poiss, kes vaimustus kõigest, mis ta aknast nägi. Kristiine keskuse juures ta hõikas ühele tossavale korstnale osutades: „Suits...suits...suuiiits...“ Muidugi istus ta kõrval vanaema, kes üritas nagamanni valjuhäälsust piirata. Ei saaks öelda, et vanaema keelas poissi. Vanaema rutiinselt lausus iga poisi hüüde peale „Ära karju“ ja vaatas enda ette ja mõtles, et mis võiks õhtuks süüa teha. Vanaemal oli sellest suitsevast korstnast jumala ükskõik.
Ma arvan, et sellest poisist võib saada näitleja, sest ta suudab hetkega vaimustuda mõnest detailist või tundest. Kui ta suudab hakata teisi inimesi nakatama, siis võiks ta ju ka lavastada. Esialgu midagi kergemat, hiljem võiks kätt proovida ka millegi suurejoonelisemaga.
Keskpäeviti võib leida bussist vabu kohti. Esineb peatusi, kust ei tule keegi peale. Ma ei karda istet võttes oma pükse määrida. Kes meist siis ei oleks hingelt prükkar. Bakterid ja viirused saavad meid nagunii kätte. Väikese poisina tundus mulle bussi lõõts põrguauguna. Tänapäeva lõõtsad on ohutumad ja Euroopast.
Ma arvan, et sellest poisist võib saada näitleja, sest ta suudab hetkega vaimustuda mõnest detailist või tundest. Kui ta suudab hakata teisi inimesi nakatama, siis võiks ta ju ka lavastada. Esialgu midagi kergemat, hiljem võiks kätt proovida ka millegi suurejoonelisemaga.
Keskpäeviti võib leida bussist vabu kohti. Esineb peatusi, kust ei tule keegi peale. Ma ei karda istet võttes oma pükse määrida. Kes meist siis ei oleks hingelt prükkar. Bakterid ja viirused saavad meid nagunii kätte. Väikese poisina tundus mulle bussi lõõts põrguauguna. Tänapäeva lõõtsad on ohutumad ja Euroopast.
# posted by Mart : 13:26
