20060328

atsihh

Ma kardan, et täna murtakse luid. Sest juba mitmed mu tuttavad on kukkunud. Ettevaatust! Minagi kiirustasin hommikul kooli ja troll nelja valik tähendas takistusriba Toompea mäest ülesronimiseks. Sain hakkama, jõudsin minuti pealt.

Eile olime Estonia laval, seltsi koosoleku lõpus tegime mingeid teatritunni harjutusi. Oli suhteliselt piinlik, mul läks hääl ära, kui pidin rääkima, et kes ma olen ja kust ma tulen. Pärast anti kringlit ja kohvi. Kohvi ma praegu ei joo ja saiast ka ei vaimustu.

Kui Estonia valvelauast väljusime, siis jäime hetkeks televiisorist vaatama teatriauhindede galat. Lembs Eelmäe on sümpaatne vana mees, ta sobis sinna nooremate assisteerimisel lobisema. Kodus vaatasin laureaatide intervjuusid. Mulle meeldib rohkem, kui mehed räägivad, ma ei saa sinna mitte midagi parata.

Kui proovid mingi uue dimensiooni mängu võtta, siis on raske maailmast ja inimestest aru saada. Peame valima lavakõne tunnis mingi filosoofilise teksti ja siis selle selgeks õppima ja millalgi eksamil ette kandma. Täna hommikuses tunnis, siis kuulasime üle, mis kellelgi on: Kõigil oli maine tekst, aga minul ei olnud, sest mul on vist maistest asjadest veidi mõneks ajaks kõrini. Aga Veinmann ja kaasõpilased arvasid vist, et see on ikka liiga keeruline tekst, et sellest oleks võimalik esmakuulmisel aru saada. Aga ma ei jäta. Oma viga, kui inimesed ei taha süveneda, mina annan endast parima. Selle minu sõbra nimi on praegu Bo Yin Ra. Mulle meeldib norida. Aga võib-olla on mul lihtsalt hääl ära.

Inimesed aevastavad. Täiesti ehmatavalt. Ise ei tohi ennast ehmatada.

Comments: Postita kommentaar



<< Home
eXTReMe Tracker

This page is powered by Blogger. Isn't yours?