kunst pole elu

Kõik võlad on võimalik elus tagasi saada, kõik vihavaenlased on võimalik tappa, kõik armastused võib tagasi võita, aga kaotsi läinud und ei korva miski. Ajad end hommikul saatanavaevaga üles ja vead kooli ja oled enda arust korralik ja siis jääb esimene tund ära.

See on pettus, mida ei saa kuhugi edasi kaevata. Ükski kohus ei korva und. Järgmine öö on juba uued unenäod, aga inimene igatseb ikka seda, mis jäi poolikuks.

Kunagi ma magan niiakaua kui võimalik ja nii vähe kui suudan ja saan õnnelikuks. Ärkan koos päikesega ja uinun kuuga flirtides.

Ma ei taha praegu kohvi. Midagi ei taha. Diskomuusika ei ärata.