20060331
roppused ja salapärane valitsejanna
Oma võileib on kõige parem. Hästi tehtud oma võileib on isegi üle viineripiruka ja kohupiimatasku. Istun siin Linnateatri kohvikus, praegu on paus. Tuli kuulama skandinaavia uusi näidendeid. Kusjuures kohvi eest küsiti siin keldris ainult 5 krooni. Esimesena oli rootslase Erik Uddenbergi näidend „Isatapmine“, kogu perekond koosnes psühholoogidest ja kõik olid peast lollakad. Vend ja õde seksisid omavahel ja ema kandis isa pidevalt üle läve, sest nad mängisid 30 aastat abiellumist. Ainult naine pidi meest kandma, et nii pidavat olema moodsam ja sügavam.
Viisaka Anu Lampi suust võib küll kuulda „türa“, aga ainult lavalt. Seda mõjuvamalt kostub. Kuigi ma ei kujuta ette, et kas oli see sõna juba siis olema, kui elas Johannes Aavik. Kõigi sõnade tekkelugu polegi vaja teada, muidu muutume liiga nõmedaks ja väljapeetuks.
Järgmiseks lubati „viimase viie aasta Soome parim kirjatükki“. Laura Ruohoneni „Kuninganna K“.
Publikut on päratult vähe. Käputäis vanamutte ja klassi jagu keskkkooli õpilasi. Kuigi värk on tasuta. Eestlane on ju loll, tal on raha üle.
*
See teine oli päris tore lugemine Draamateatri staarnäitlejate poolt. Ajalooline kuningas Kristiina (justnimelt kuningas Kristiina) valitses Skandinaaviat, külmetas hommikuti kella nelja paiku Descartest surnuks, läks paavstile külla ja armastas üle kõige kaevus elavat angerjat. Autor ise oli särasilmine keskealine mukitud soomlanna. Lutsepp ütles, et tal hakkas seda näidendit lugedes füüsiliselt külm, sest tundis, et ta on vee sees. Kuskil Saksamaal või Hollandis oli seda lugu hästi suures teatrisaalis lavastatud nii, et tohutul suures u-tähe kujulises akvaariumis ujusid liisitud angerjad. Eriefektid maksavad tänapäeval palju.
Angerjas pidavat olema endas saladust peitev elukas. Nagu oli ka see Kristiina. Mait Malmsten on Eesti parim näitleja.
Nüüd ma istun Bossa kohvikus, joon rohelist teed ja mõtlen, et kas ma nüüd lähen koju või kooli. Koolis praeks endale pelmeene ja jobutaks õhtu maha. Kodus sööks kõhu täis ja jobutaks õhtu maha. Valikut nagu ei olegi. Mina ei kutsuks seda riigikorda demokraatiaks, sest kõik pean ma ise otsustama ja alati valin variandi, mille peale võib vaadata nii või naa.
Kõrvallauas keeravad mingid lollakad välismaalased tubakasuitsu pläru. Nad võiks siit Eestist ära minna. Teisel pool räägivad kaks noort tüdrukut, et nad on liiga vanad, et käia ülepõlveseelikuga.
Viisaka Anu Lampi suust võib küll kuulda „türa“, aga ainult lavalt. Seda mõjuvamalt kostub. Kuigi ma ei kujuta ette, et kas oli see sõna juba siis olema, kui elas Johannes Aavik. Kõigi sõnade tekkelugu polegi vaja teada, muidu muutume liiga nõmedaks ja väljapeetuks.
Järgmiseks lubati „viimase viie aasta Soome parim kirjatükki“. Laura Ruohoneni „Kuninganna K“.
Publikut on päratult vähe. Käputäis vanamutte ja klassi jagu keskkkooli õpilasi. Kuigi värk on tasuta. Eestlane on ju loll, tal on raha üle.
*
See teine oli päris tore lugemine Draamateatri staarnäitlejate poolt. Ajalooline kuningas Kristiina (justnimelt kuningas Kristiina) valitses Skandinaaviat, külmetas hommikuti kella nelja paiku Descartest surnuks, läks paavstile külla ja armastas üle kõige kaevus elavat angerjat. Autor ise oli särasilmine keskealine mukitud soomlanna. Lutsepp ütles, et tal hakkas seda näidendit lugedes füüsiliselt külm, sest tundis, et ta on vee sees. Kuskil Saksamaal või Hollandis oli seda lugu hästi suures teatrisaalis lavastatud nii, et tohutul suures u-tähe kujulises akvaariumis ujusid liisitud angerjad. Eriefektid maksavad tänapäeval palju.
Angerjas pidavat olema endas saladust peitev elukas. Nagu oli ka see Kristiina. Mait Malmsten on Eesti parim näitleja.
Nüüd ma istun Bossa kohvikus, joon rohelist teed ja mõtlen, et kas ma nüüd lähen koju või kooli. Koolis praeks endale pelmeene ja jobutaks õhtu maha. Kodus sööks kõhu täis ja jobutaks õhtu maha. Valikut nagu ei olegi. Mina ei kutsuks seda riigikorda demokraatiaks, sest kõik pean ma ise otsustama ja alati valin variandi, mille peale võib vaadata nii või naa.
Kõrvallauas keeravad mingid lollakad välismaalased tubakasuitsu pläru. Nad võiks siit Eestist ära minna. Teisel pool räägivad kaks noort tüdrukut, et nad on liiga vanad, et käia ülepõlveseelikuga.
# posted by Mart : 18:04
