kunst pole elu

Tädi Koit sai 80. Pidu peeti Nõos (Nõgus). Joodi viina, vaadati pilte ja lauldi. Lauldi hästi kõvasti ja hästi valesti. Aga vahepeal mängis viiul. Hästi ilusti.

Kui Terminaatori tuuribuss tagasi Tallinnasse jõudis, oli juba öö. Sugulased embasid ja vajusid asemetele.

Piinlikust tunnevad ainult kõige nooremad, sest nad on vist endiselt veendunud, et sugulasi saab valida. Ei saa. Lahe.

Ärge küsige, kas mu vanatädi nimi on tõesti Koit ja miks käiakse sünnipäeval Terminaatori bussiga ja miks onu Kalle on tegelikult Arno.