kunst pole elu

Ma ajasin Kristoga täna õhtul parditiigi ääres tund-poolteist juttu. Nüüd olen nii väsinud, et teile suurt midagi ei kirjuta. Tahtsin rääkida surnuaedadest. Prantsusmaal on hauaplatsidel väikesed onnid. Varsti kindlasti levib inimeste matmine internetti.

Täna on olnud üüratult pikk päev. Tantsutund, Pedas käik, lavakõne individuaaltund, natuke katseid, lavakujunduse tund Draamateatris, natuke rohkem katseid, siis veel kiire lavastajatund ja siis trollisõit ja parditiik.

Mul oli tore päev. Muutusin mitu korda sügavalt mõtlikuks. Mõnusaid asju mõtlesin.