kunst pole elu

Mõtlen siin praegu, et mida ma siis täna tegin. Nagu ei mäleta. Oli päev või ei olnud ka.

Nojah. Mis valetada. Vaikselt ikka meenub. Rahvusraamatukogu ja lavakõne ja mõttetu tantsuproov ja enda proov ja siis koju ja siis lõputöö andmeanalüüs.

Nojah. Mida ma ikka siukese üle virisen. Kui lõbusamaid päevi ei jagata, siis tarbin esialgu kohustuslikud ära. Vähemalt pole päevad tühjad.

Tühjust ma sallin. Kohe väga sallin.

Kuid ma ei taha, et mu tühjus oleks tegevusetus. Tegema peab, mõtelda võib ja elada tuleb.

Soojaks on läinud. Pole väga aega olnud sellesse süveneda. Ja teate mis. Ei kahetse ka, et aega pole olnud. Las ma paar nädalat sulgununa tarbin.

Homme varahommikul lähme Kristoga rongi peale ja sõidame Tartusse seminarile. Lähme meelega vara-vara rongiga, et jääks meile laupäeva hommikuses Tartus hetk tühjust.