20060508
paiskamine
Kuna pole kohe üldse aega, siis kaks absoluutselt ilma seose ja mõtteta lõiku teile. Üks lõputööst, teine komöödia-stiilis uudise dramatiseeringust.
Daneman & Carpenter (1980) olid ühed esimesed, kes kasutasid kompaktse ulatusega ülesannet, et uurida suhet verbaalse töömälu mahu ja lugemisvõimekuse vahel. Nende ülesanne nägi välja nii, et katsealused pidid lugema seeria lauseid ja meelde jätma iga lause viimase sõna, mille nad meenumise korral iga seeria lõpus välja ütlesid. Daneman & Carpenter leidsid, et taolise kompaktse ülesande tulemused olid paremad lugemisvõimekuse ennustajad kui lühimälu mõõtmised (Bayliss, 2003). Daneman & Carpenteri kompaktne ülesanne, nagu ka hilisemad selle ülesande analoogid, näitab tendentsi, et katsealuse poolt meenutatud sõnade arv on keele mõistmise ja verbaalse seostamise võime head ennustajad (Daneman & Carpenter, 1980; Daneman & Merikle, 1996; Just & Capenter, 1992; Whitney, Ritchie & Clark, 1991; tsit Whitney, 2001 järgi). Daneman & Carpenteri (1980) poolt kasutusele võetud ülesannet on hakatud kutsuma „lugemismahu testiks“. Test mõõdab tsentraalse täidesaatva osa tähelepanuressursside tööd, mis kontrollivad kogu lühimälu tööst läbijooksva informatsiooni salvestamist ja sellega manipuleerimist (Just & Carpenter, 1992, tsit Whitney, 2001 järgi). Lugemismahu test on laialt kasutusel tsentraalsete mõtlemisprotsesside hindamisel frontaalse ajusagara kahjustustega patsientide korral ning üldisemalt töömälu neuroteaduslikes uuringutes (Carpenter, Just & Reichle, 2000; Engle & Oransky, 1999; tsit Whitney, 2001 järgi).
*
JOSSU: Sa töötad ajaloomuuseumis?
KALLE: Kogu tuba oli kefiiri täis, vaip ja sekstioonikapp olid rikutud…ma olen varas ja pätt.
JOSSU: Okei, ma nagunii ei arva ära, panen siis kolmas kord sürri, äkki sa võtad homme naise ja sul on praegu see poissmeeste pidu, et sõbrad viivad litsidesse ja võivad sulle täiega kurge panna.
KALLE: Ma olen verine. Aga sul on õigus, ma olen õnnelik. Ta on maailma kõige ilusam ja armsaim olend. Sa peadki minust aru saama, ta on rahvuslik olend, tahtsin talle sellepärast selle lipu viia. Sul on mina. Mina, Kalle, võtan homme naise!
JOSSU: Jeeesss, jesss, jeess, ära arvasin…aga mina naistele ei meeldi, mina olen vaene turvamees.
KALLE: Mina olen paks. Nüüd olen ka verine. Homme veritsen kogu kiriku verd täis.
JOSSU: Su sõbrad on pullivanad, aga hea küll ma aitan sind.
Jossu üritab Kallel raudrüüd seljast ära tirida, Kallel on tohutult valus.
KALLE: Ära tee. Ära tiri, mul on väga valus.
JOSSU: Hea küll, ma lähen tuppa Ja sina muidu tõmba siit minema, minu kaubamaja ees pole pullivanade ringi hängimise koht.
Jossu hakkab koos lipuga kaubamajja tagasi minema. Jõuab ukseni. Samal hetkel hakkavad kaubamaja turvaväravad piiksuma, turvamehe ees on kodutütre riietuses noor naine, kellel on keefiri pakk käes. Selle tüdruku nimi on Tiiu. Tiiu ehmub turvameest nähes ja kangestub ühe koha peale.
TIIU: Aaaa…..ääää…uuu…pöööööööö…mmmmaaaaata
JOSSU: Kas te olete selle keefiri eest maksnud, palun esitage tšekk?
TIIU: Aaaaakööö…mmsttsssssss…..vhvvhvhshssshss…
Kalle tahab Tiiut nähes minema joosta, aga kukub oma raudrüüs pikali. Tiiu märkab Kallet, Tiiu ehmub ja paneb käed silmadele.
Daneman & Carpenter (1980) olid ühed esimesed, kes kasutasid kompaktse ulatusega ülesannet, et uurida suhet verbaalse töömälu mahu ja lugemisvõimekuse vahel. Nende ülesanne nägi välja nii, et katsealused pidid lugema seeria lauseid ja meelde jätma iga lause viimase sõna, mille nad meenumise korral iga seeria lõpus välja ütlesid. Daneman & Carpenter leidsid, et taolise kompaktse ülesande tulemused olid paremad lugemisvõimekuse ennustajad kui lühimälu mõõtmised (Bayliss, 2003). Daneman & Carpenteri kompaktne ülesanne, nagu ka hilisemad selle ülesande analoogid, näitab tendentsi, et katsealuse poolt meenutatud sõnade arv on keele mõistmise ja verbaalse seostamise võime head ennustajad (Daneman & Carpenter, 1980; Daneman & Merikle, 1996; Just & Capenter, 1992; Whitney, Ritchie & Clark, 1991; tsit Whitney, 2001 järgi). Daneman & Carpenteri (1980) poolt kasutusele võetud ülesannet on hakatud kutsuma „lugemismahu testiks“. Test mõõdab tsentraalse täidesaatva osa tähelepanuressursside tööd, mis kontrollivad kogu lühimälu tööst läbijooksva informatsiooni salvestamist ja sellega manipuleerimist (Just & Carpenter, 1992, tsit Whitney, 2001 järgi). Lugemismahu test on laialt kasutusel tsentraalsete mõtlemisprotsesside hindamisel frontaalse ajusagara kahjustustega patsientide korral ning üldisemalt töömälu neuroteaduslikes uuringutes (Carpenter, Just & Reichle, 2000; Engle & Oransky, 1999; tsit Whitney, 2001 järgi).
*
JOSSU: Sa töötad ajaloomuuseumis?
KALLE: Kogu tuba oli kefiiri täis, vaip ja sekstioonikapp olid rikutud…ma olen varas ja pätt.
JOSSU: Okei, ma nagunii ei arva ära, panen siis kolmas kord sürri, äkki sa võtad homme naise ja sul on praegu see poissmeeste pidu, et sõbrad viivad litsidesse ja võivad sulle täiega kurge panna.
KALLE: Ma olen verine. Aga sul on õigus, ma olen õnnelik. Ta on maailma kõige ilusam ja armsaim olend. Sa peadki minust aru saama, ta on rahvuslik olend, tahtsin talle sellepärast selle lipu viia. Sul on mina. Mina, Kalle, võtan homme naise!
JOSSU: Jeeesss, jesss, jeess, ära arvasin…aga mina naistele ei meeldi, mina olen vaene turvamees.
KALLE: Mina olen paks. Nüüd olen ka verine. Homme veritsen kogu kiriku verd täis.
JOSSU: Su sõbrad on pullivanad, aga hea küll ma aitan sind.
Jossu üritab Kallel raudrüüd seljast ära tirida, Kallel on tohutult valus.
KALLE: Ära tee. Ära tiri, mul on väga valus.
JOSSU: Hea küll, ma lähen tuppa Ja sina muidu tõmba siit minema, minu kaubamaja ees pole pullivanade ringi hängimise koht.
Jossu hakkab koos lipuga kaubamajja tagasi minema. Jõuab ukseni. Samal hetkel hakkavad kaubamaja turvaväravad piiksuma, turvamehe ees on kodutütre riietuses noor naine, kellel on keefiri pakk käes. Selle tüdruku nimi on Tiiu. Tiiu ehmub turvameest nähes ja kangestub ühe koha peale.
TIIU: Aaaa…..ääää…uuu…pöööööööö…mmmmaaaaata
JOSSU: Kas te olete selle keefiri eest maksnud, palun esitage tšekk?
TIIU: Aaaaakööö…mmsttsssssss…..vhvvhvhshssshss…
Kalle tahab Tiiut nähes minema joosta, aga kukub oma raudrüüs pikali. Tiiu märkab Kallet, Tiiu ehmub ja paneb käed silmadele.
# posted by Mart : 22:02
