kunst pole elu

Mul ei olnud täna hommikul kodus internetti. See on äärmiselt ärritav, kui sul pole internetti. Pole voolavust. Pole ajakulu. Pead leppima reaalsusega ja etv hommikuprogrammi ja Anu Välbaga. Kui ma köögis piimasuppi sõin, siis rääkis Välba parasjagu Kivastiku, Passi ja Meosega Elmar Kitsest. See aasta siis panevad Viinistul topelt. Toompere teeb Kivirähki sürrealiste ja kokkuklopsitud kamp Kivastiku triloogia viimast osa. Suveteatrit tuleb see aasta palju, palju. Ei tea kes jõuab seda kõike vaadata. Eestlasi küll niipalju pole.

Mis mul siis muud üle jäi, kui varem kooli tulla, et ikkagi kohustuslikult veidike internetti manustada. Täna õhtul on jalka, Meistrite Liiga finaal Barca-Arsenal. Toredad klubid mõlemad, aga Barca võidab. Vist.

Varsti algab MM. Ikka tuleb leida aega vaadata suurt mängu. Nigeeriat küll seekord pole, aga Hollandi, Itaalia, Rootsi, Argentiina poolt võib ka olla. Nad on tõmmanud Vabaduse väljakule vene teatri eesolevatele tellingutele suure-suure nikefootball.com reklaami. Ärgu palun Brasiilia võitku.