20060502
vahvlite vahel
Jalutsin täna lõunapausi ajal Jussiga mööda linna ja sõime priketijäätist. Üks priketijäätis maksab 4 krooni. Seal Pika tänava poes olid seekord mingid vastikud itaallased, jokutasid leti ääres ja kõik inimesed, kel oli jäätis või limps näpus pidid järjekorras 10 minutit mökutama. Muutusin taaskord närviliseks.
Enne Toompea mäest uuesti üles ronimist jõime Kompressoris kohvid. Ma joon nüüd juba mustalt.
Saamatult tegelen lõputööga. Täna algasid meie suvelavastuse proovid. Loodame valmis meisterdada midagi, mis poleks väga piinlik.
Tahaksin kirjutada neid asju, mida mulle meeldib kirjutada.
Kõigepealt tuleb aru saada, mida siis mulle meeldib kirjutada.
See pole üldse lihtne.
Ja kas üldse mulle meeldib kirjutada.
Olen nagu 17-aastane saamatu poeet, kes on kindel, et peab kõik maailmavalu läbi kannatama.
Jama on ainult see, et ma pole valu suhtes enam tundlik ja nii jäävadki luuletused sündimata. Luuletused ongi rõvedad. Tahan võib-olla homme ka priketijäätist.
Enne Toompea mäest uuesti üles ronimist jõime Kompressoris kohvid. Ma joon nüüd juba mustalt.
Saamatult tegelen lõputööga. Täna algasid meie suvelavastuse proovid. Loodame valmis meisterdada midagi, mis poleks väga piinlik.
Tahaksin kirjutada neid asju, mida mulle meeldib kirjutada.
Kõigepealt tuleb aru saada, mida siis mulle meeldib kirjutada.
See pole üldse lihtne.
Ja kas üldse mulle meeldib kirjutada.
Olen nagu 17-aastane saamatu poeet, kes on kindel, et peab kõik maailmavalu läbi kannatama.
Jama on ainult see, et ma pole valu suhtes enam tundlik ja nii jäävadki luuletused sündimata. Luuletused ongi rõvedad. Tahan võib-olla homme ka priketijäätist.