20060612
kõik mis sa teed, teed endale
Päris paljudele, üllatavalt mitmetel MM koondistel on Puma vormid. Angola! Angola!...tehke Portugalile säru, olen jälle underdogside poolt. Istun köögi tugitoolis, läpakas süles. Kirjutan filmiajaloo esseed ja saatsin just ühe mobiili sõnumi. Nüüd mõtlen, et mina ikka saadan ainult kahtlasi sõnumeid. Harva saadan ja üldjuhul ei saa ise ka aru, miks ma sõnumit kirjutan või mida ma kirjutan. Filmiajaloo essee tuli ära saatma eile, mina saadan täna.
Eile pärast seda, kui olin välisteatri eksamisoorituselt koju saabunud ja just jõudnud mõtlema hakata, et mis nüüd saab, helistas Stas ja 20 minutit hiljem olin ma ta autos ja me olime teel Epsü kevadkooli. Käisime Järve selverist läbi, ostsime Coffe Innist latet ja poest paar veini.
Pärast Raplat jõudsime kohale. Inimesi oli päris palju, enamus naised. Päike kõrvetas, mitmed õlad-ninad olid juba punased.
Eile ma ei võtnud ühestki loengust osa. Vahtisin poistega jalgpalli. Eile olid väga igavad mängud ja poisid olid veendunud, et „soe õlu on ka hea õlu.“
Siis mängisime ise jalkat. Eile mängisime paljajalu. See oli viga. Stasil oli kaasas Hispaaniast ostetud 20-euroline vakstupall. Täna hommikul olid siseküljed punased-sinised.
Siis tegin hoovis teistele paar balletihüpet. Üks hüpe küündis üle heki.
Siis panin pealt. Korv ei olnud õigel kõrgusel, aga mu hüppevõime on tegelt ka üsnagi muljetavaldav. Ja võrkpalli mängisin ka korra. Üritasin ikka jala ja peaga lüüa.
Pärast kõike seda lõbu läksime sauna. Saun oli märg ja kausisüsteemiga. Väga kihvt. Naersime ja tegime võikaid nalju, tüdrukud mõtlesid end mõneks ajaks meesteks või olime me lihtsalt väga labased.
Õhtul oli grill-chill. Rääkisin. Ma ei tea miks on vaja vahel rääkida. Oskus vait olla on ikka üks suur ja vägev oskus.
Öö möödus magusalt, aga kui Margus magama tuli, siis mina enam magada ei saanud, sest Margus ju norskab kogu aeg. Tegelikult panime õhtul temaga plaani paika, et hommikul kell viis lähme kalale, aga seekord veel ei õnnestunud.
Nii ma siis ärkasingi. Vara. Olen ju see hommikuinimene. Istusin hoovis ja mõtlesin, et mis asi on päike. Siis ärkas ka Pusa ja lõhkus mu üksinda olemise, ma ei olnud tema peale pahane.
Tänaseks hommikusöögiks olid rasvased vorstid. Mõnus. Lõunaks anti rasvast suppi. Kihvt.
Täna ma käisin loengutes. Esimene oli suht mõttetu. Homodest. Ma ei saanud midagi uut teada. Jalgpalli mängisime täna jalanõudega, mulle tänane jalka meeldis. Lõin mitu ilusad väravat. Jalka on hea asi. Teine loeng oli Vseviov. Kas ajalugu on normaalne? Tema ikka oskab maalida sulle silme ette kujundeid.
Aga pärast seda tulimegi ära Tallinnasse. Oli tore nädalavahetus.
NB! Ma tutvusin uute inimestega. Päriselt ka.
Nägin täna rohkem päikest kui eelmise kuu jooksul.
Mäng on läbi. Portugal võitis mannetult. Lakkpead.
Kui ma olin väga väike, siis kui ma käisin lasteaias, et siis vend käis juba teises klassis ja ta sai koolis mingid abonomendid ja siis me käisime laupäeva hommikuti kinos Kosmos vaatamas vene noorsoofilme. Mulle ei meeldinud kui lasti multikaid, mulle meeldisid „päris“ filmid.
Siis mõne aja pärast tulid juba sõbra videomakk ja Rambo ja Van Damme. Vanemad ei tahtnud, et me nii oma vaba aega kulutaks, aga meile meeldis oma fantaasiaid käivitada. Meile meeldis filmide eeskujul oma peas teha suuri tegusid. Mu lemmik mänguasjad olid püssid, inspiratsiooni mängudeks sain põhiliselt filmidest, sest lugeda ma noorena korralikult ei osanud ja absoluutselt ei viitsinud ka.
*
Aga muga juhtus üks asi elus. Umbes kaheksa aastat tagasi ehk siis kui ma olin kuusteist, muutusin ma ohjeldamatult kärsituks. See avaldus otseselt selles, et ma polnud enam võimeline televiisorit vaatama. Tänaseni ei suuda ma televiisori ees istuda. Kõik filmid, mida viimasel ajal olen näinud, on kinokogemused. Kuid kahjuks vaba aja kokkutõmbumise tõttu pole neid just palju.
*
Jah. Chaplin on ajatult naljakas. Hitchcock on alati veidi õudne. Bergmann on vastupandamatult isiklik. Nad tegid lindile kindlaid asju, aga olenemata ajastust ja tehnilistes võimalustest, jäädvustasid eelkõige iseennast. Teater on kaduv kunst, suva temaga, ärme hakka tema võludesse ja valudesse laskuma, film lihtsalt on sama film kuu pärast valmimist nagu ta on ka film kaks aastat pärast valmimist või kümne aasta pärast. Film on ajalugu, teda on vaja pidevalt uuesti ja erinevalt interpreteerida. Ma ei tea kas see on võimalik, aga võib-olla mõni filmitegija mõtlebki nii, et ta ei tee filme oma aja jaoks. Ta teab, et temaga samaaegsetele inimestele tema tehtud filmid ei meeldi, tema sihtgrupp on tulevik. Oma enda lapsed kuuekümne aastaselt. Tahtsin öelda, et mulle filmiajaloo loengud meeldisid. Justnimelt loengud. Filme ma jõuan jälgida, kuid mind õudsalt huvitavad inimesed. Mind huvitavad filmiloojate eluloolised faktid. Mulle sümpatiseerivad loojate iseärasused, mulle meeldib neid romantiseerida.
Siis mõne aja pärast tulid juba sõbra videomakk ja Rambo ja Van Damme. Vanemad ei tahtnud, et me nii oma vaba aega kulutaks, aga meile meeldis oma fantaasiaid käivitada. Meile meeldis filmide eeskujul oma peas teha suuri tegusid. Mu lemmik mänguasjad olid püssid, inspiratsiooni mängudeks sain põhiliselt filmidest, sest lugeda ma noorena korralikult ei osanud ja absoluutselt ei viitsinud ka.
*
Aga muga juhtus üks asi elus. Umbes kaheksa aastat tagasi ehk siis kui ma olin kuusteist, muutusin ma ohjeldamatult kärsituks. See avaldus otseselt selles, et ma polnud enam võimeline televiisorit vaatama. Tänaseni ei suuda ma televiisori ees istuda. Kõik filmid, mida viimasel ajal olen näinud, on kinokogemused. Kuid kahjuks vaba aja kokkutõmbumise tõttu pole neid just palju.
*
Jah. Chaplin on ajatult naljakas. Hitchcock on alati veidi õudne. Bergmann on vastupandamatult isiklik. Nad tegid lindile kindlaid asju, aga olenemata ajastust ja tehnilistes võimalustest, jäädvustasid eelkõige iseennast. Teater on kaduv kunst, suva temaga, ärme hakka tema võludesse ja valudesse laskuma, film lihtsalt on sama film kuu pärast valmimist nagu ta on ka film kaks aastat pärast valmimist või kümne aasta pärast. Film on ajalugu, teda on vaja pidevalt uuesti ja erinevalt interpreteerida. Ma ei tea kas see on võimalik, aga võib-olla mõni filmitegija mõtlebki nii, et ta ei tee filme oma aja jaoks. Ta teab, et temaga samaaegsetele inimestele tema tehtud filmid ei meeldi, tema sihtgrupp on tulevik. Oma enda lapsed kuuekümne aastaselt. Tahtsin öelda, et mulle filmiajaloo loengud meeldisid. Justnimelt loengud. Filme ma jõuan jälgida, kuid mind õudsalt huvitavad inimesed. Mind huvitavad filmiloojate eluloolised faktid. Mulle sümpatiseerivad loojate iseärasused, mulle meeldib neid romantiseerida.
Eile pärast seda, kui olin välisteatri eksamisoorituselt koju saabunud ja just jõudnud mõtlema hakata, et mis nüüd saab, helistas Stas ja 20 minutit hiljem olin ma ta autos ja me olime teel Epsü kevadkooli. Käisime Järve selverist läbi, ostsime Coffe Innist latet ja poest paar veini.
Pärast Raplat jõudsime kohale. Inimesi oli päris palju, enamus naised. Päike kõrvetas, mitmed õlad-ninad olid juba punased.
Eile ma ei võtnud ühestki loengust osa. Vahtisin poistega jalgpalli. Eile olid väga igavad mängud ja poisid olid veendunud, et „soe õlu on ka hea õlu.“
Siis mängisime ise jalkat. Eile mängisime paljajalu. See oli viga. Stasil oli kaasas Hispaaniast ostetud 20-euroline vakstupall. Täna hommikul olid siseküljed punased-sinised.
Siis tegin hoovis teistele paar balletihüpet. Üks hüpe küündis üle heki.
Siis panin pealt. Korv ei olnud õigel kõrgusel, aga mu hüppevõime on tegelt ka üsnagi muljetavaldav. Ja võrkpalli mängisin ka korra. Üritasin ikka jala ja peaga lüüa.
Pärast kõike seda lõbu läksime sauna. Saun oli märg ja kausisüsteemiga. Väga kihvt. Naersime ja tegime võikaid nalju, tüdrukud mõtlesid end mõneks ajaks meesteks või olime me lihtsalt väga labased.
Õhtul oli grill-chill. Rääkisin. Ma ei tea miks on vaja vahel rääkida. Oskus vait olla on ikka üks suur ja vägev oskus.
Öö möödus magusalt, aga kui Margus magama tuli, siis mina enam magada ei saanud, sest Margus ju norskab kogu aeg. Tegelikult panime õhtul temaga plaani paika, et hommikul kell viis lähme kalale, aga seekord veel ei õnnestunud.
Nii ma siis ärkasingi. Vara. Olen ju see hommikuinimene. Istusin hoovis ja mõtlesin, et mis asi on päike. Siis ärkas ka Pusa ja lõhkus mu üksinda olemise, ma ei olnud tema peale pahane.
Tänaseks hommikusöögiks olid rasvased vorstid. Mõnus. Lõunaks anti rasvast suppi. Kihvt.
Täna ma käisin loengutes. Esimene oli suht mõttetu. Homodest. Ma ei saanud midagi uut teada. Jalgpalli mängisime täna jalanõudega, mulle tänane jalka meeldis. Lõin mitu ilusad väravat. Jalka on hea asi. Teine loeng oli Vseviov. Kas ajalugu on normaalne? Tema ikka oskab maalida sulle silme ette kujundeid.
Aga pärast seda tulimegi ära Tallinnasse. Oli tore nädalavahetus.
NB! Ma tutvusin uute inimestega. Päriselt ka.
Nägin täna rohkem päikest kui eelmise kuu jooksul.
Mäng on läbi. Portugal võitis mannetult. Lakkpead.
# posted by Mart : 00:24
