20060625
kirves, värav ja õhk
REEDE
Veel antakse Zidanele võimalus. Vieral on ka täna sünnipäev, tema organiseeris, et Zidane päris niimoodi halvasti spordist ei lahkuks. Kuigi poleks ka Zidane kiretus lahkumises midagi imestada, sest ilusad suhted lõppevad tavaliselt inetult ja suurepäraste sportlaste karjäärid saavad tavaliselt naljaka lõpu. Ei tea miks pidi paar aastat tagasi Michael Jordan uuesti NBAs mängima paar hooaega mingis imelikus klubis.
Igatahes olen maal ja on Jaanipäev. Bussiga tulin, buss oli rahvast täis ja hilines. Üks ehitaja tuli Norrast ja teine töötas kuskil Tallinna lähedal ehitusel. See teine tahaks ka südamest Norrasse, aga esimene ehitaja rääkis talle, et kogu jama on selles, et tahaks norrakatega otse suhelda, siis saab 70-80 kilo kätte, praegu ainult 30-40.
Maal on hea. Õhk on vana ja lilled kasvavad. Põletasime emaga risu ja ühekordsel grillil sossutasime vorste ja klassikalises marinaadis valmistatud sašlõkki. Mina olen Argentina, Rootsi ja Prantsusmaa poolt. Viera välja, üks mängukangelasi välja.
Poolajal, kui ma vetsus käisin, mõtlesin ma välja, et mis on Eesti riigi suurim viga. Eestlastel puudub identiteet ja see avaldub selles, et 15-aastane eestlane ja 60-aastane eestlane on absoluutselt erinevad inimesed. Neid ei liida peaaegu mitte miski. Nad ei loe samu sümboleid, nad ei vaja teineteist. Teinekord targutan pikemalt.
Mäng on lõppemas. Jurtšenko on veendunud, et pärast teist väravat on küll mängupilt ära vajunud.
*
LAUPÄEV
On laupäeva õhtu ja kell on 20.47. Kohe lähen teed jooma, Rootsi on audis, tulin saunast ja pea on veidi veel niiske. Muidu mulle fritsud meeldivad, lausa sümpatiseerib saksa täpsus, aga Saksamaa jalgapalli rahvusmeeskonda vihkan samapalju kui Inglismaa oma. Argentina võidab-võidab muidugi-muidugi täna-õhtul kohe-varsti Mehhikot. Lähen teed jooma, teen endale paar head võileiba.
*
Tegin kaks saia, ühe suitsuvorstiga, teise juustuga, leivaga tegin samasugused kaks võileiba. Lõikasin tomatit peale. Kõike parem oli leib suitsuvorstiga. Vanaema vaatab praegu telekast mingit eriti nõmedat meelelahutust, Vana Baskini teater vist. 20 minutit on jäänud mänguni.
Ma täna saagisin ja raiusin. Peopesad on praegu valusad. Niipalju saagisin, et mootorsael tuli lõpuks kett maha. Pidevalt pidin lisama ketiõli ja bensiini. Kui see kett maha tuli, siis võtsin sae lahti ja panin keti peale tagasi. Kogu saag oli seestpoolt saepuru täis. Puid on palju, täiesti erineva paksusega, siin veel teha jagub. Nagu alati.
Siil jooksis päta-päta hoovi peal ringi. Tema on vanaema ainuke koduloom praegu. Ema märkas kasvuhoones ussi, kutsus mu ka vaatama, päris pikk ja peenike. Ütleksin viuh. Kas nastik või rästik, oli halli värvi ja ilma kollaste kõrvadeta.
Mulle meeldib see lõhn, mis lööb siis ninna, kui värskelt raiutud puuhalg hakkab vaiku välja ajama. Lasin kõhu peale päikest, sain sauna juurde terve riida valmis. Mulle meeldib olla puuriida arhitekt. Ega see ei ole niisama, et viskad halud üksteise peale, sellele ülesandele tuleb läheneda loominguliselt. Iga halg ei sobi iga halu peale. Tuleb otsida, olla kannatlik ja enda riida suhtes kriitiline. Mäng algab kuue minuti pärast.
*
PÜHAPÄEV
Pühapäeva hommik. Auto vurab Tallinna suunas. Nojah. Argentina pani närveldama, aga lõpuks lõi Rodriguez siukese värava, et ehhehe-eehhee. Argentina – Mehhiko mängus oli kõik olemas. Mehhiko koondise argentiinlasest treeneri La Monte näos olid kõik emotsioonid olemas. Temast saaks ladina-ameerika seebikate superstaar. See Messi, see ülereklaamitud Argentina jangster hoidis lisaajal palli ikka värdjalikult hästi. Fritsud hoidke alt, valgesinisärklastel on sisu!
Kus on see aasta teede kõrval elektripostide otsas toonekurgede pesi.
*
Nüüd on kell pool kuus pühapäeva õhtul. Koolis vihume proovi teha. Uuesti sulgunud maailmas.
Veel antakse Zidanele võimalus. Vieral on ka täna sünnipäev, tema organiseeris, et Zidane päris niimoodi halvasti spordist ei lahkuks. Kuigi poleks ka Zidane kiretus lahkumises midagi imestada, sest ilusad suhted lõppevad tavaliselt inetult ja suurepäraste sportlaste karjäärid saavad tavaliselt naljaka lõpu. Ei tea miks pidi paar aastat tagasi Michael Jordan uuesti NBAs mängima paar hooaega mingis imelikus klubis.
Igatahes olen maal ja on Jaanipäev. Bussiga tulin, buss oli rahvast täis ja hilines. Üks ehitaja tuli Norrast ja teine töötas kuskil Tallinna lähedal ehitusel. See teine tahaks ka südamest Norrasse, aga esimene ehitaja rääkis talle, et kogu jama on selles, et tahaks norrakatega otse suhelda, siis saab 70-80 kilo kätte, praegu ainult 30-40.
Maal on hea. Õhk on vana ja lilled kasvavad. Põletasime emaga risu ja ühekordsel grillil sossutasime vorste ja klassikalises marinaadis valmistatud sašlõkki. Mina olen Argentina, Rootsi ja Prantsusmaa poolt. Viera välja, üks mängukangelasi välja.
Poolajal, kui ma vetsus käisin, mõtlesin ma välja, et mis on Eesti riigi suurim viga. Eestlastel puudub identiteet ja see avaldub selles, et 15-aastane eestlane ja 60-aastane eestlane on absoluutselt erinevad inimesed. Neid ei liida peaaegu mitte miski. Nad ei loe samu sümboleid, nad ei vaja teineteist. Teinekord targutan pikemalt.
Mäng on lõppemas. Jurtšenko on veendunud, et pärast teist väravat on küll mängupilt ära vajunud.
*
LAUPÄEV
On laupäeva õhtu ja kell on 20.47. Kohe lähen teed jooma, Rootsi on audis, tulin saunast ja pea on veidi veel niiske. Muidu mulle fritsud meeldivad, lausa sümpatiseerib saksa täpsus, aga Saksamaa jalgapalli rahvusmeeskonda vihkan samapalju kui Inglismaa oma. Argentina võidab-võidab muidugi-muidugi täna-õhtul kohe-varsti Mehhikot. Lähen teed jooma, teen endale paar head võileiba.
*
Tegin kaks saia, ühe suitsuvorstiga, teise juustuga, leivaga tegin samasugused kaks võileiba. Lõikasin tomatit peale. Kõike parem oli leib suitsuvorstiga. Vanaema vaatab praegu telekast mingit eriti nõmedat meelelahutust, Vana Baskini teater vist. 20 minutit on jäänud mänguni.
Ma täna saagisin ja raiusin. Peopesad on praegu valusad. Niipalju saagisin, et mootorsael tuli lõpuks kett maha. Pidevalt pidin lisama ketiõli ja bensiini. Kui see kett maha tuli, siis võtsin sae lahti ja panin keti peale tagasi. Kogu saag oli seestpoolt saepuru täis. Puid on palju, täiesti erineva paksusega, siin veel teha jagub. Nagu alati.
Siil jooksis päta-päta hoovi peal ringi. Tema on vanaema ainuke koduloom praegu. Ema märkas kasvuhoones ussi, kutsus mu ka vaatama, päris pikk ja peenike. Ütleksin viuh. Kas nastik või rästik, oli halli värvi ja ilma kollaste kõrvadeta.
Mulle meeldib see lõhn, mis lööb siis ninna, kui värskelt raiutud puuhalg hakkab vaiku välja ajama. Lasin kõhu peale päikest, sain sauna juurde terve riida valmis. Mulle meeldib olla puuriida arhitekt. Ega see ei ole niisama, et viskad halud üksteise peale, sellele ülesandele tuleb läheneda loominguliselt. Iga halg ei sobi iga halu peale. Tuleb otsida, olla kannatlik ja enda riida suhtes kriitiline. Mäng algab kuue minuti pärast.
*
PÜHAPÄEV
Pühapäeva hommik. Auto vurab Tallinna suunas. Nojah. Argentina pani närveldama, aga lõpuks lõi Rodriguez siukese värava, et ehhehe-eehhee. Argentina – Mehhiko mängus oli kõik olemas. Mehhiko koondise argentiinlasest treeneri La Monte näos olid kõik emotsioonid olemas. Temast saaks ladina-ameerika seebikate superstaar. See Messi, see ülereklaamitud Argentina jangster hoidis lisaajal palli ikka värdjalikult hästi. Fritsud hoidke alt, valgesinisärklastel on sisu!
Kus on see aasta teede kõrval elektripostide otsas toonekurgede pesi.
*
Nüüd on kell pool kuus pühapäeva õhtul. Koolis vihume proovi teha. Uuesti sulgunud maailmas.
# posted by Mart : 17:30
Comments:
<< Home
Nalakas, ma loen ja mõtlen: see on nüüd viimane ja siis lähen vaatan, mis siin maailmas veel põnevat on. Et kutsun mõne sõbra õue ja näitan talle näiteks Tartu Leninit (mille eelmisel nädalal siitsamast Tallinnast ülesse leidsin). Aga... siis saan ühe jutukesega õhtale ning mitte ei raatsi veel minna. Ei teagi, mille poolest Su päevakirjeldused nii toredad on. Igatahes, seda nad on.
Postita kommentaar
# posted by 
: 12:51 PM
: 12:51 PM<< Home
