20060706

graafik

Nüüd on järgmise päeva lõunapaus ja ma olen Sõpruse kino kõrval Reval kohvikus, ennem käisin Energia kohvikus ja Tallinna Kaubamaja toiduosakonnas. Sõin seljankat ja ostsin kohupiima ja nüüd joon rohelist teed. Hetkeks aitab kohvist. Nagunii ma joon kohvi liiga kiiresti. Kohvi tuleb nautida. Toitu tuleb nautida. Ma manustan liiga kiiresti. Seda enam, et mu suul on päris hea kuumatalumus.

Olen kiirete emotsioonide mees. Tähendab sisemiselt. Mõni hetk tundub elu mõttetu, täielik pask, no täielik. Järgmisel tabab mind hea naer. Käes on aeg olla tundlik.

*

Kui ma üleeile õhtul viimase bussiga koju sõitsin, siis istusin vaikselt seal oma ühesel istmel nii, et pea oli vastu aknaklaasi ja siis astus mu juurde üks siuke naine-tüdruk.

"TERE"
"TERE" (ei tea, kas on mingi tuttav, üldse ei tea, ei tea kas peaks ta ära tundma, ei tea kust ma peaks teda mäletama, üldse ei tea)
"KAS TE TEATE, ET JUMAL ARMASTAB TEID?"
"MA TEAN JAH. AGA MA ÜLDSE EI VIITSI SELLEST PRAEGU RÄÄKIDA."

Mu pea vajus tagasi vastu paksu aknaklaasi ja see tüdruk läks järgmises peatuses maha ja hakkas järgmist sõiduvahendit ootama. Kas ta ikka andis endale aru, et see on viimane buss?

Comments:
ennem = pigem
 
Postita kommentaar



<< Home
eXTReMe Tracker

This page is powered by Blogger. Isn't yours?