20060727
maa rahu ja püstine pöial
On kolmapäeva õhtu maal. Tulin saunast, kannan pulloveri, sõin just külma kanaliha ja jõin leiget teed. 1,5 päeva maal on parem kui 1,5 päeva mittemaal. Jõudsin pärale esmaspäeva lõunal ja lahkun homme varahommikuse bussiga. Kuna Valgast Võrru läheb esimene buss alles pärastlõunal, siis külavahebussist astun maha ristmikul, kus on silt Valga 11 ja Võru 78. Loodan, et keegi hea inimene viskab mind Võrru. Tuur on ju kõige tähtsam asi maailmas.
Põhiliselt panin puid riita. Külapoisid saagisid ja raiusid vanaemale puud ära. Külapoistel on puulõhkumismasin, see on julm aparaat, see ei hooli oksakohtadest ega puu iseärasustest. Vaikselt pureb end kõigest läbi.
Aga täna hommikul mängisin tubast korstnapühkjat. Võtsin kuuseheki seest pika oksa ja kollase nööriga sidusin oksa pürstiks. Ajasin erinevatest ahju, kortsnajala ja truubi avaustest pürsti sisse ja muudkui kraapisin nõge lahti. Käed ja püksid said tahmaseks, õhtul pesin saunas püksid ära.
Maal unustan linna mured ja linna inimesed.
*
Teate mis juhtus. Täiesti lambist tuli mingi mikrobuss, kui ma seal Võru-Valga maanteel seisin ja hopsti võttis mu peale. Enne seda oli pooletunni jooksul must tervelt 4 sõiduautot möödunud, kõigis päikeseprillides mehed, kes vaatasid tühermaal hääletavat noormeest nagu lollakat. Aga hommikul kell 5:57 helises mul telefon, Agnes helistas, vaeseke on täiesti haigeks jäänud, baleriin läheb täna asendusse, nähtavasti saab meie kunstnik Elo lavaristsed.
Te muidugi teate, aga mul on vaja teile rõhutada, et kui väga ilusad on suvehommikud maal. Märg kaste teeb tennised märjaks ja kägu teeb metsatukas häält. Uni on hopsti läinud, algab uus päev, algab elu.
Siin mikrobussis on inimesed ja üks ratas. Üks inimene on vist kurttumm, aga ta tahab pidevalt teiste inimestega suhelda ja muudkui otsid teemat. „Istu rahulikult, istu rahulikult, ära sega, me ajame juttu temaga, jaa-a, me ajame temaga juttu, sa istu rahulikult.“ Vanamees üritab rahulikult istuda, aga see ta on nii algatusvõimeline, et hakkab kasvõi selle üksiku rattaga juttu ajama.
Vanamees näitab inimestele postkaarti, kus ühelpool on ilus sild ja teiselepoole sinise pastakaga lohakalt kirjutatud „Sigulda“ ja kuupäev. Vanamees näitab postkaardi taustaks oma hambutut naeratust ja tal on pöial üleval. Me saame aru, et ta ütleb, et Sigulda on väga pro koht.
Vanamees lahkus bussist ühel teeotsal. Kui bussi uks sulgus oli nokatsi all ta nägu naerul ja ta hoidis pöialt üleval.
Põhiliselt panin puid riita. Külapoisid saagisid ja raiusid vanaemale puud ära. Külapoistel on puulõhkumismasin, see on julm aparaat, see ei hooli oksakohtadest ega puu iseärasustest. Vaikselt pureb end kõigest läbi.
Aga täna hommikul mängisin tubast korstnapühkjat. Võtsin kuuseheki seest pika oksa ja kollase nööriga sidusin oksa pürstiks. Ajasin erinevatest ahju, kortsnajala ja truubi avaustest pürsti sisse ja muudkui kraapisin nõge lahti. Käed ja püksid said tahmaseks, õhtul pesin saunas püksid ära.
Maal unustan linna mured ja linna inimesed.
*
Teate mis juhtus. Täiesti lambist tuli mingi mikrobuss, kui ma seal Võru-Valga maanteel seisin ja hopsti võttis mu peale. Enne seda oli pooletunni jooksul must tervelt 4 sõiduautot möödunud, kõigis päikeseprillides mehed, kes vaatasid tühermaal hääletavat noormeest nagu lollakat. Aga hommikul kell 5:57 helises mul telefon, Agnes helistas, vaeseke on täiesti haigeks jäänud, baleriin läheb täna asendusse, nähtavasti saab meie kunstnik Elo lavaristsed.
Te muidugi teate, aga mul on vaja teile rõhutada, et kui väga ilusad on suvehommikud maal. Märg kaste teeb tennised märjaks ja kägu teeb metsatukas häält. Uni on hopsti läinud, algab uus päev, algab elu.
Siin mikrobussis on inimesed ja üks ratas. Üks inimene on vist kurttumm, aga ta tahab pidevalt teiste inimestega suhelda ja muudkui otsid teemat. „Istu rahulikult, istu rahulikult, ära sega, me ajame juttu temaga, jaa-a, me ajame temaga juttu, sa istu rahulikult.“ Vanamees üritab rahulikult istuda, aga see ta on nii algatusvõimeline, et hakkab kasvõi selle üksiku rattaga juttu ajama.
Vanamees näitab inimestele postkaarti, kus ühelpool on ilus sild ja teiselepoole sinise pastakaga lohakalt kirjutatud „Sigulda“ ja kuupäev. Vanamees näitab postkaardi taustaks oma hambutut naeratust ja tal on pöial üleval. Me saame aru, et ta ütleb, et Sigulda on väga pro koht.
Vanamees lahkus bussist ühel teeotsal. Kui bussi uks sulgus oli nokatsi all ta nägu naerul ja ta hoidis pöialt üleval.
# posted by Mart : 13:47
