20060705
suursaal
Draamateatri tühi maja ja üks aknalaud. Siin ma istun, klõbistan. Suures saalis käib „Tinasõdur,baleriin ja siga“ proov. Just tehti ära põhilised Surma-Roti kohad. Klišee klišee otsa. Kord on mul vikat ja kord on mul saba.
Kõik need asjad. Kohustused, elu ja saamatus röövivad mult aja, mis peaks kuluma „minu oluliste asjade peale“, minu päevaplaan peaks koosnema ainult „professionaalse inimese“ tegevustest.
Aga võta näpust. Ei ole eid, pole ka jaad. Üks suur nurin ja…siis ma pidin hetkeks jooksma lavale. Rott sai ühe rea juurde, kolm sõna, mida ma praegu täpselt ei mäleta.
Praegu istun ma kinos Sõprus ja ootan Margust ja ootan jalgpalli algust, Margus lubas tuua ka paar õlut. Ootan ka õlut. Inimesed saabuvad, arvan, et lõpuks on kogu saal räuskavaid inimesi täis.
Olen täna tujukas. Ja vist ka väsinud. Mind eriti ei huvita, kas võin enesele selliseid päevi lubada.
Tahtsin osta tädi käest saadud kinkekaardi eest raamatu „Kõned, mis muutsid maailma“, ma veel ei ostnud.
Näidend, mida üritan kirjutada neil päevadel, kui aeg on otsas ja „professionaalsus on enda vastu kadunud“, tundub kohati ila ja kohati liiga otse ja kohati liiga igav ja kohati liiga määä, lihtsalt pole mul vist piisavalt aega ja võimalust armuda. Kiinduda oma tülpinud loomingusse. Võib-olla on see hea.
Ma tahaks, et Margus jõuaks võimalikult kiiresti kohale.
*
Väravaid nägin kodus, sest oleks ma kinno jäänud vaatama, poleks ma enam koju saanud. Tallinnas lõpetavad rollid ja bussid südaöö paiku sõitmise. Itaalia võitis.
Kõik need asjad. Kohustused, elu ja saamatus röövivad mult aja, mis peaks kuluma „minu oluliste asjade peale“, minu päevaplaan peaks koosnema ainult „professionaalse inimese“ tegevustest.
Aga võta näpust. Ei ole eid, pole ka jaad. Üks suur nurin ja…siis ma pidin hetkeks jooksma lavale. Rott sai ühe rea juurde, kolm sõna, mida ma praegu täpselt ei mäleta.
Praegu istun ma kinos Sõprus ja ootan Margust ja ootan jalgpalli algust, Margus lubas tuua ka paar õlut. Ootan ka õlut. Inimesed saabuvad, arvan, et lõpuks on kogu saal räuskavaid inimesi täis.
Olen täna tujukas. Ja vist ka väsinud. Mind eriti ei huvita, kas võin enesele selliseid päevi lubada.
Tahtsin osta tädi käest saadud kinkekaardi eest raamatu „Kõned, mis muutsid maailma“, ma veel ei ostnud.
Näidend, mida üritan kirjutada neil päevadel, kui aeg on otsas ja „professionaalsus on enda vastu kadunud“, tundub kohati ila ja kohati liiga otse ja kohati liiga igav ja kohati liiga määä, lihtsalt pole mul vist piisavalt aega ja võimalust armuda. Kiinduda oma tülpinud loomingusse. Võib-olla on see hea.
Ma tahaks, et Margus jõuaks võimalikult kiiresti kohale.
*
Väravaid nägin kodus, sest oleks ma kinno jäänud vaatama, poleks ma enam koju saanud. Tallinnas lõpetavad rollid ja bussid südaöö paiku sõitmise. Itaalia võitis.
# posted by Mart : 08:45
