20060716
tüli ja saar
Ma ei tea Itaalia jalgpalliskandaalist suurt mitte midagi, aga mulle tundub, et ei ole mõtekas tappa miljonite inimeste lemmikklubisid. Torino Juventus on suur legend, see klubi on alati mänginud ilusat jalgpalli.
Jalgpallis on väga raske kasutada dopingut. Võid süüa mingit virgutusasja, mis parandab su reaktsioonikiirust või vastupidavust, aga ega sellest tehnika ja mängumõistmine ei parane.
Ja kohtunikega manipuleerimine…siiski väga raske on suures jalgpalliliigas nagu seda on Itaalia Serie A midagi niimoodi kokku leppida, et see silma ei paistaks. Kohtunikel pole võimalik märkamatult ilmatuma kõvasti sohki teha. „Lõvide“ raamatus on lood kuidas vanasti tehti igasugustel üleliidulistel noortevõistlustel maailmatumat sohki.
Hea võistkonna hea mängu vastu ei saa ükski kahepalgeline kohtunik. Kui ma olin noor ja aktiivne jalgpallur ja käisin kordi kolm Pariisis mingil noorteturniiril, siis seal oli selline süsteem, et peakohtunik oli määratud, aga mõlema meeskonna ühele varumehele või arstile või lihtsalt kellelegi anti lipp ja siis pidi nagu iga võistkond ise küljekohtunikuna vaatama oma kaitseliini vastu suluseisu. Ma mäletan, et üks mäng anti lipp Ergo kätte ja ta tal oli kogu aeg lipp püsti. Üks vastane triblas üksi läbi ja Ergo tõstis lipu ja see oli mingi inglaste noortevõistkond ja nad ropendasid nii kiiresti, et me nende sõimust aru ei saanud. Aga see kõik oli päris ammu.
Juventus kaebab otsuse edasi, mina pole kunagi kohtus käinud.
Ma ei kirjuta Kuressaare seiklusest siia mitte midagi, Mariast ma paremini dokumenteerida nagunii ei oskaks. Käma sai, vingumist sai, süüa sai, tuju oli hea.
Jalgpallis on väga raske kasutada dopingut. Võid süüa mingit virgutusasja, mis parandab su reaktsioonikiirust või vastupidavust, aga ega sellest tehnika ja mängumõistmine ei parane.
Ja kohtunikega manipuleerimine…siiski väga raske on suures jalgpalliliigas nagu seda on Itaalia Serie A midagi niimoodi kokku leppida, et see silma ei paistaks. Kohtunikel pole võimalik märkamatult ilmatuma kõvasti sohki teha. „Lõvide“ raamatus on lood kuidas vanasti tehti igasugustel üleliidulistel noortevõistlustel maailmatumat sohki.
Hea võistkonna hea mängu vastu ei saa ükski kahepalgeline kohtunik. Kui ma olin noor ja aktiivne jalgpallur ja käisin kordi kolm Pariisis mingil noorteturniiril, siis seal oli selline süsteem, et peakohtunik oli määratud, aga mõlema meeskonna ühele varumehele või arstile või lihtsalt kellelegi anti lipp ja siis pidi nagu iga võistkond ise küljekohtunikuna vaatama oma kaitseliini vastu suluseisu. Ma mäletan, et üks mäng anti lipp Ergo kätte ja ta tal oli kogu aeg lipp püsti. Üks vastane triblas üksi läbi ja Ergo tõstis lipu ja see oli mingi inglaste noortevõistkond ja nad ropendasid nii kiiresti, et me nende sõimust aru ei saanud. Aga see kõik oli päris ammu.
Juventus kaebab otsuse edasi, mina pole kunagi kohtus käinud.
Ma ei kirjuta Kuressaare seiklusest siia mitte midagi, Mariast ma paremini dokumenteerida nagunii ei oskaks. Käma sai, vingumist sai, süüa sai, tuju oli hea.
# posted by Mart : 16:35
