20060824

edgar rüütli sisemine kohustus

Arnold Rüütel ja Edgar Savisaar on põlised eestlased.

Ütleme, et kuskil elab üksik vanaisa. Ta on väga vana, umbes 90. Tal on keelatud füüsilist tööd teha. Tema lapsed ja lapselapsed toovad talle toitu ja annavad talle kõik, mis vaja.

Aga vanaisa hiilib ikkagi salaja välja ja paneb kuhugi tühermaale kartulid kasvama. Ta käib salaja kartuleid hooldamas. Ta peab lihtsalt neid kartuleid kasvatama, sest oma kartul on ikkagi oma kartul.

Või siis on üks tippsportlane. Või pole ta nii tippsportlane. Aga ka mitte statist. Käib ika olümpiamängudel, tema kõrgeim koht on olnud viies, üheltki tiitlivõistlustelt tal medalit pole.

Ta sai just 40 ja on hakanud silmnähtavalt alla käima. Aga ta teeb ikka trenni, esiteks muidugi isiklikust ambitsioonist, et ikkagi MM-lt või EM-lt medal võita.

Aga ta tunneb, et ta on kohustatud oma riiki esindama, talle meeldib marssida avatseremooniatel. Seda enam, et tema alal on rahvuslik järelkasv äärmiselt nadi.

Ei tippsportlane ega vanaisa oska järgi jätta.

Ma arvan, et Arnold ja Edgar ei tunne enam ammu mõnu. Neil on lihtsalt ebaadekvaatne missioonitunne. Nii nad peavadki päevad läbi taluma mõnitusi ja ka ise teiste kohta halvasti mõtlema.

Lahtisemat mõtlemist, rohkem egoistliku inimlikkust!

Comments: Postita kommentaar



<< Home
eXTReMe Tracker

This page is powered by Blogger. Isn't yours?